Kuidas ümbrikusüsteem sind aitab, aga võib ka sundida vigu tegema?

Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.

Miks me teeme mõttevigu?

Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult. 

Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.

mõtteviga mentaalne arvepidamine
Mõtlemine võtab palju aega ja energiat

Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud. 

Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.

Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?

Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.

See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.

kasuta ümbriku süsteemi jaoks ilusaid ja erinevaid ümbrike
Võid iga kategooria jaoks valida erinevat värvi ümbriku
Photo by Ranurte on Unsplash

Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.

Mentaalne arvepidamine (mental accounting)

See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.

Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.

mentaalne arvepidamine majafond
Eesmärk silme ees muudab majafondist raha võtmise väga raskeks

Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-l meelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist. 

Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.

mentaalne arvepidamine lihtsustab rahaasjade haldamist
Et oma rahaasjade haldamist lihtsamaks muuta, paneme me raha erinevatesse kategooriatesse

Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?

Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.

Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.

Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.

Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.

mentaalne arvepidamine reisifond
Reisil olles on lihtne ebamõistlike otsuseid teha, sest on ju puhkusel

Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.

Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.

Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.

Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.

Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.

kingi rahatarkust parim kingitus
Kellele ei meeldiks kingitused?

Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?

Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.

Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.

Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.

mentaalne arvepidamine raha kategoriseerimine
Reisil olles ei taha raha pärast muretseda

See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?

Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?

P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.

Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:

    • Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
    • Dan Ariely, Jeff Kreisler “Dollars and Sense”

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest
Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud
Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu
Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

koik on suhteline
Kõik on suhteline

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida
Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

    • Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
    • Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
    • Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

mõttevead
Instagramis vastates meenus esimesena just recency bias

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

recency bias
Kui arvestad ainult hiljutise infoga ja unustad kogu eelnevat info
https://www.babypips.com/trading/forex-recency-bias-20190821
Recency bias
    1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead
Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb
Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks
Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?