Mõtteid vestlusest Eesti ainsa naisaktsiamaakleri Nelli Jansoniga

Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud.  Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.

Mul õnnestus temaga tund aega vestelda (vestlust saab kuulata Mikroinvestori YouTube` kanalilt) ning soovin sinuga jagada noppeid meie vestlusest ja oma mõtteid neil teemadel.

Kuidas edukalt investeerida?
Minuga vestles LHV vanemmaakler Nelli Janson

Mis läheb üles, peab ka alla tulema

Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.

aktsiaturud on nagu Ameerika mäed
Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)

Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.

Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.

Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.

Langus on alustajale hea

Kuidas on võimalik, et alustajale on langus hea
Kuidas saab langus hea olla?
https://giphy.com/gifs/

Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.

Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.

Vaata selle kohta ka minu blogipositust liigse enesekindluse kohta.

Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna

Psühholoogiliselt on negatiivsed emotsioonid palju tugevamad kui positiivsed
Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm
https://giphy.com/gifs/

See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.

Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.

Mida selle hirmuga ette võtta?

Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.

Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?

Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.

Riskide maandamine ja hirmudega toimetulek
Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda?
https://giphy.com/gifs/

Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.

Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).

Räägin hirmudest ja nendega toimetulekust ka õppevideos nr 5 (hirmud ja riskid).

Ei tasu taga nutta teenimata raha

Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.

Pole mõtet kahetseda, tehtud vigadest tasub vaid õppida
Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com

Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.

Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.

Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.

Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus. 

Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.

Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks

Otsime lihtsaid lahendusi, aga pole ühte kõigile sobivat lahendust
Pole olemas ühte võlurohtu
https://giphy.com/gifs/

Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.

Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.

Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.

See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.

Lepi sellega, et eksid

Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka. 

Eksimine on inimlik
Lepi sellega, et me kõik teeme vigu
https://giphy.com/gifs/

Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.

Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).

Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?

Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.

Miks vigadest ei räägita?

Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.

Jääb mulje justkui oleksid ainus, kes vigu teeb
Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada?
https://giphy.com/gifs/

Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.

Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.

P.S Kuula meie vestlusest, mille kohta ma ütlesin, et mina olen see ainus loll!

Ja lõpetuseks Nelli lause: Tagantjärgi tarkus on täpisteadus!

Need on ainult mõned mõtted vestlusest Nelli Jansoniga. Soovitan kindlasti kogu vestlust kuulata ja ka korduvalt!

Mõnusat kuulamist ja edukaid investeeringuid!

Aasta kokkuvõte: 2022 oli põnev ja väga äge aasta!

On aeg aasta kokkuvõte kirja panna. Oli põnev, äge ja üllatusi täis aasta. Kariniga meie Räägime rahast podcastis aastat kokku võttes jäi minu puhul kõlama, kuidas mu ellu tuli uusi põnevaid asju mitte plaanides, vaid olles avatud uutele ideedele ja võimalustele. Kuidas need uued põnevad kogemused minu ellu jõudsid?

Kus olin aasta tagasi?

Aasta tagasi plaanisin oma esimest tasulist Mikroinvestori rahaasjade väljakutset (veebruaris alustas), sest 2021.a lõpus tehtud tasuta katsetus oli väga edukas ja täitis oma eesmärki. Osalejad asusid tegutsema ja tegid enamus pigem rohkem, kui olid julgenud plaanida.

Aasta hiljem olen jaganud rahatarkust kokku julgelt üle 100-le inimesele! See on minu jaoks üllatavalt suur number, sest ma tegutsen väikeste gruppidega. Väikese grupi eelis on usalduslik ja toetav õhkkond. Samuti jõuan nii kõiki aidata ja toetada.

Kasutan oma aasta kokku võtmiseks oma kritseldamise õpetaja ja mentor Kati Orava (@katiorav) jagatud spikrit:

Kuidas oli sinu rahatarkuse 2022.a
Mõnus spikker aasta kokkuvõtte tegemiseks

Ootamatud üllatused

Kaartide idee tekkis Karolinal teel Hiiumaale Investeerimisfestivalil Kristi Saare ja Marko Oolo üleskutsest tekkinud mastermind grupi kohtumisele. Kuna Karolina tundis grupist ainult mind, siis tal tekkis mõte, et nn rahakaardid oleks väga head jäämurdjad.

Olin Karolina ideest koheselt vaimustuses ja ütlesin, et teeme ära!

Räägiks rahast vestluskaardid aitavad mõnusalt seltskonnaga rahast rääkida
Pakis on 2 erinevat mängu, et rahast rääkimine oleks lõbus

Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et kaardid on nii soojalt vastu võetud. Samuti, et kaardid täidavad oma eesmärki: rahast rääkimine on loomulikum, põnev ja mänguga on rahule jäänud ka esmalt skeptilised olnud inimesed. Eelteadmisi ei ole vaja, eesmärgiks on arutlemine ja kaasamõtlemine.

Mul oli mõnda aega meeles mõlkunud mõte, et võibolla peaks podcasti tegema. Aga mul ei olnud tekkinud head ideed, et kellega (teadsin, et üksi lobiseda ma ei soovi) ja täpsemalt mida ja kuidas.

Selgus saabus, kui minu lemmikblogi PinsiPõlv kirjutav Karin käis oma lugu rääkimas Mikroinvestori kogemuslugude sarjas. Meil oli nii tore vestlus ning mõtlesin, et me täiendaksime üksteist nii hästi. Õnneks oli Karin kohe nõus!

Mikroinvestori podcasti: mikrofoni taga Karin ja Marin
Kui meid lasti mikrofonide taha:)

Selgus saabus ka podcasti nime ja idee osas. Inspiratsiooni sain meie kaartide ideest: muuta rahast rääkimine loomulikuks. Nii kaardid, kui ka podcast on mõeldud kõigile. Alustasime podcastiga algusest eesmärgiga julgustama inimesi oma rahaasjadele mõtlema ja nendega tegelema.

    • Ägedad (raha)naised ja networking

2022.a sain lõpuks aru, kui oluline on networking. Enne seda nokitsesin omaette ja olin väga rahul. Kuulasin teiste lugusid ja alustasin enda loo jagamisega blogis, aga ma ei saanud aru, miks peaks tahtma võõraste inimestega rahaasju arutada?

Parimad asjad juhtuvad minu arvates loomulikult. Kõigepealt osalesin Naisinvestorite Klubi õpigrupis. Seejärel kutsus Kristi mind õpigruppi juhtima (olin kohe nõus) ja hakkasin ise väljakutseid korraldama jne. Nii see läks.

Väga oluline on leida enda ümber grupp toetavaid ja innustavaid inimesi
Peale rahaasjade väljakutset on osalejatel võimalus liituda Mikroinvestori rahaasjade grupiga

Miks on networking ja teistega suhtlemine oluline? Meil kõigil on oma lugu. Oleme erinevad, mõtleme ja tegutseme igaüks isemoodi ja see erisus on rikkus. Koos on lihtsam!

2022.a üheks märksõnaks oli kindlasti: inimesed.

Põnevad väljakutsed

Käivitasime 2022.a sügisel Hiiumaa Investeerimisklubi eesmärgiga levitada rahatarkust ja innustada hiidlasti oma rahaasjadega tegelema. Aitäh, Kristinale, kes mulle selle ettepaneku tegi. See oli samuti idee, millega ma kohe kaasa läksin.

Rahatarkus Hiiumaale on Hiiumaa Investeerimisklubi eesmärk
Hiiumaa Investeerimisklubi ja Hiiumaa Arenduskeskuse koostöös käivad Hiiumaal tuntud investorid inpireerimas

Rahandusministeerium palus mul käivitada Õpetajate Investeerimisklubi õpetajatele, kes olid läbinud Õpetajate Mentorklubi, kus ma eelmisel aastal Hiiumaa mentor olin. Katsetasime väikese grupi mastermindi sarnast formaati koos koolituse osaga.

Katsetus oli väga edukas, kõik õpetajad said juurde julgust ja teadmisi ning asusid agaralt toimetama. Nii enda rahaasjadega, kui ka koolis õpilastele oma teadmisi jagama. Kahjuks ilmselt samas formaadis jätkamine pole väga jätkusuutlik. Eks näis, mis edasi saab.

    • Koostööd

2022.a tõi minu ellu mitu põnevat koostööd. Lisaks juba mainitutele tegime Tekstimeister Triinuga väljakutse ettevõtjatele, mille eesmärgiks on pakkuda tuge, inspiratsiooni ja motivatsiooni üksi toimetavatele ettevõtjatele. Väikeses grupis jagame oma kogemusi, mõtteid ja arutleme erinevate õnnestumiste, väljakutsete ja õppetundide üle. Uus väljakutse grupp alustab juba veebruaris.

väljakutse üksi toimetavale ettevõtjale
Tule teeme koos ära!

Ettevõtluskoolitaja ja -mentor Sirle Truutsiga tegime mitmes formaadis koostööd. Kõigepealt käis Sirle minu ja Triinuga arutlemas mikroettevõtja väljakutsete teemal ettevõtja väljakutse raames (salvestus on väljakutses osalejatele tasuta boonus). Aasta lõpus rääkisime Sirlega hirmudest investeerimisel ja ettevõtluses inspireerituna tema uuest raamatust “Hirmud ettevõtluses”. Tegemist on väga hea raamatuga, millele kehtib minu sooduskood “mikroinvestor” (-10%).

Hetk, mis oli üllatav

    • Naisinvestorite Klubi tiim

Mainisin, et Kristi Saare kutsus mind Naisinvestorite Klubi õpigrupi juhiks, mis oli suurepärane võimalus rahatarkust jagada. Kuid ma ei taibanud pikalt, et see tähendas ka klubi tiimi liikmeks saamist. Tiim koosneb väga ägedatest naistest ning see on lisaks imeline võimalus networkida ja koos rahatarkuse maailmas toimetada.

Naisinvestorite Klubi raamatu- ja meediaklubi
Panustan Naisinvestorite Klubi tiimis raamatu- ja meediaklubis
    • Esimesed kohtumised jälgijatega

Naisinvestorite Klubi konverentsil kohtasin kahte oma jälgijat (eraldi), väga eriline ja huvitav tunne. Minu jaoks esmakordne kogemus.

    • Naisinvestorite Klubi konverentsil aasta tipphetk

Konverentsil pidi lauas jagama oma aasta tipphetke ja 2 inimest ütlesid, et selleks oli minuga kohtumine! See on nii humbling ja südantsoojendav. Hoian seda südames nendeks hetkedeks, kui on raske ja mõtlen, miks ma seda teen üldse. Neid hetki vahest on olnud ja usun, et tuleb veel, sest need on nii loomulikud osad elust. Kuigi mulle väga meeldib, mida ma teen. Teadmine, et ma suudan inimesi päriselt aidata – see on minu MIKS.

Networking Naisinvestorite Klubi konverentsil
Naisinvestorite Klubi konverents on suurepärane võimalus suhelda raha teemadel

Hetk, mis oli õpetav

    • Harjutasin EI ütlemist. 

Ka mulle ei ole see lihtne, eriti kuna rahatarkuse jagamine on minu jaoks uus valdkond. Olen seda nüüdseks teinud aasta aega. Hariduselt ja kogemuselt olen ju hoopis jurist. Juriidilised teadmised tulevad muidugi kasuks ja olen väga palju muid asju ka elu jooksul juurde õppinud ja kogenud. Rahatarkust olen kogunud üle viie aasta nii koolitustel, raamatutest, Coursera kursustelt, kui ka oma kogemusest. Aga ei ütlemine on nii raske, sest äkki ma ütlen ei suurepärasele võimalusele? FOMO ehk hirm millestki ilma jääda mängib ei ütlemisel väga suurt rolli. Olen väga rahul ja uhke enda üle, et suutsin ei öelda ja usun, et sisetunne ei peta. Samuti kaalusin kõik need olukorrad ka poolt- ja vastu argumentidega läbi. Meil kõigil on piiratud aeg ja seepärast on loomulik, et kõigele ei saa jah öelda.

    • Ja ei juhtunudki midagi hullu, kui ütlesin EI.

Head asjad, mida …

    • Nägin: võimalusi

See on kindlasti üks 2022.a märksõnu. Nagu ka podcastis jagasin, siis väga palju huvitavat tuli minu ellu tänu sellele, et olin avatud nii enda, kui teiste ideedele ja viisin need ka ellu. Nii üksi, kui koos teistega.

    • Tegin: Mikroinvestori üritused

Kui ma 2021.a detsembri lõpus tegin esimese Mikroinvestori Q&A, kus vastasin ise küsimustele, siis ei teadnud ma isegi seda, kas tuleb veel Q&A-sid. Varsti peale esimest korda hakkasin Q&A-sse külalisi kutsuma ning täiesti loomulikult tekkis Mikroinvestori kogemuslugude sari, kus inimesed jagavad oma rahatarkuse teekonda. Veidi hiljem lisandus Külas on ekspert sari, kuhu kutsun erinevate valdkondade eksperte, et siduda nende valdkonda rahatarkusega.

Tunnike tasuta rahatarkust ühe ägeda investoriga
Mikroinvestori Q&A külalised aastal 2022
    • Ütlesin: jah ja ei

Ideedele ja võimalustele tuleb öelda nii jah, kui ka vahest ei.

    • Kogesin: et teen seda, mis mulle sobib, meeldib ja innustab nii mind kui teisi.

Saavutused

Mikroinvestoril on nüüd kaks füüsilist toodet
Räägiks rahast kaartidega koos on investeerimispäevik soodsam
    • Räägime rahast podcast: Karin ja Marin
    • Mikroinvestori üritused
    • Õpetamine (sh õppevideod) ja rahatarkuse lihtsustamine. Avastasin, et minu oskuseks on rääkida keerulistest asjadest lihtsalt. Selle oskuse avastasin juristina, sest koolitasin ja nõustasin just mittejuriste. Samuti taasavastasin, et mulle meeldib õpetada ja koolitada. Olen tegelikult koolitanud peaaegu kogu oma tööelu jooksul.
    • Eraisiku portfell oli 5 aastaga kasvanud 25 eurolt 40 000-le (ilma sammasteta).
    • Mikroinvestorina jõudsin aastaga oluliselt kaugemale, kui ma oleks uskunud.
Meie eesmärgiks on ehitada maja laenuta
Väga oluline on teada oma “miksi”, siis ei ole raske ka aktsiad ära müüa

Aasta tegu: müüsin eraisiku portfelli. See ei olnudki raske, mis mind üllatas, aga põhjus on lihtne. Meie miks: maja ehitus. Kui sa tead, mis on sinu miks, siis see aitab sul motivatsiooni hoida ja järjekindlalt tegutseda, aga ka raskeid otsuseid vastu võtta.

Võimalus uueks alguseks

Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.

Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.

Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda. 

Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.

eesmärkide saavutamine
Märkmete tegemine aitab motivatsiooni hoida ja eesmärke saavutada

Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?

Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.

Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.

Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko Oolo Investor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta. 

Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.

jalgratast pole mõtet leiutada
Inspiratsioon teiste kogemusest selle asemel, et jalgratast leiutada

Networkingu võlud ehk räägi inimestega 

Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.

See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.

Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).

leia enda ümber inimesed, kes toetavad ja inspireerivad
Teistega arutades tekib endal mõtteid ja selgusehetki, aga saad ka nõu ja teiste arvamusi, mõtteid

Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.

Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.

Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.

Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.

alustava investori mentorprogrammi materjali lihtsustamine
Alustava investori mentorprogrammi töölehtede kava esimene leht

Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada. 

Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli. 

Hoian teid kursis!

Kuidas ma jõudsin palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni?

Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid. 

Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.

minust mikroinvestor
Mina ja investor?

Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud

Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.

Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.

Elasin palgapäevast palgapäevani

Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.

elu palgapäevast palgapäevani
Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!

Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.

Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.

Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?

uskumused raha kohta
Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”

Arvan, et kahel põhjusel:

    1. Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
    2. Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.

Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).

Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.

Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada

Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.

Palgapäevast palgapäevani elust investeerimiseni
Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.

Kui sa tahad teada, mis edasi, siis tule vaata järgi vebinari “Kuidas lõpetada palgapäevast palgapäevani elamine ja alustada investeerimisega?”. Jagan enda kogemust ja mõnda lihtsat nippi, kuidas sellest nõiaringist välja saada.

Kuidas ümbrikusüsteem sind aitab, aga võib ka sundida vigu tegema?

Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.

Miks me teeme mõttevigu?

Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult. 

Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.

mõtteviga mentaalne arvepidamine
Mõtlemine võtab palju aega ja energiat

Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud. 

Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.

Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?

Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.

See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.

kasuta ümbriku süsteemi jaoks ilusaid ja erinevaid ümbrike
Võid iga kategooria jaoks valida erinevat värvi ümbriku
Photo by Ranurte on Unsplash

Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.

Mentaalne arvepidamine (mental accounting)

See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.

Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.

mentaalne arvepidamine majafond
Eesmärk silme ees muudab majafondist raha võtmise väga raskeks

Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-l meelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist. 

Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.

mentaalne arvepidamine lihtsustab rahaasjade haldamist
Et oma rahaasjade haldamist lihtsamaks muuta, paneme me raha erinevatesse kategooriatesse

Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?

Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.

Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.

Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.

Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.

mentaalne arvepidamine reisifond
Reisil olles on lihtne ebamõistlike otsuseid teha, sest on ju puhkusel

Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.

Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.

Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.

Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.

Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.

kingi rahatarkust parim kingitus
Kellele ei meeldiks kingitused?

Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?

Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.

Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.

Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.

mentaalne arvepidamine raha kategoriseerimine
Reisil olles ei taha raha pärast muretseda

See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?

Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?

P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.

Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:

    • Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
    • Dan Ariely, Jeff Kreisler “Dollars and Sense”

Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine
Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused
Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin
Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline
Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine
Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.

Üks silm nutab, teine naerab: Miks ma Kaubamaja aktsiad maha müüsin?

Ma ei ole teinud saladust sellest, et Kaubamaja on minu lemmikaktsia. Kirjutasin sellest ka blogis, et vahest võib aktsiasse armumine kasuks tulla. Arvasin, et Kaubamaja aktsiad on mul, kui mitte igavesed, siis kindlasti väga kaua.

Läks teisiti. Miks?

Võib-olla juba aimate, aga põhjus on siin:

eesmärgi nimel aktsiad müüki
Kuigi vahepeal tundus, et mõistlikum oleks ehitamises paus teha

Hinnaralli

Kuigi maja ehitamine praegusel hetkel tundub üsna rumal tegu, siis olles juba mitu aastat maja ehitanud, ei suuda kuidagi sellest plaanist loobuda. Pealegi, kes teab, kas olukord muutub lähiaastatel normaalsemaks? Mina isiklikult arvan, et mitte.

See on ka põhjus, miks ma ei ostnud Merkot, kuigi dividenditootluse % oli suurem, kui sadamal (mida ostsin). Ehitussektoris on lähiaeg väga keeruline. Merko on ka seda ise öelnud. Seejuures ei olnud ka eelmine ega ka üle-eelmine aasta just meelakkumine.

Ka eelmisel aastal tõusid hinnad pidevalt ning osasid materjale polnud saada. Meie ostsime juba juunis katusematerjali ära, sest augustis oleks see olnud 40% kallim. Ja me ei teadnud isegi, kas meil on raha see materjal katusele ka panna:).
Lisaks Ukraina sõda. See mõjutab kõike ja kahjuks ilmselt veel pikalt.

Ehitussektor on kindlasti üks, mis saab väga oluliselt pihta. Ukraina ehitajad on läinud sõtta oma kodumaad kaitsma või lähevad pärast seda üles ehitama. Ülesehitamine tõstab kindlasti ehitusmaterjalide hindu ja muudab need veelgi vähem kättesaadavamaks. Lisaks on loodetavasti sanktsioonid Venemaale pikaajalised.

Igal juhul ärme unusta ukrainlasi ja toetame neid regulaarselt, kui võimalik.

milleks aknad kui on vaade
Võib-olla on aknad üldse ülehinnatud?

Kellel neid aknaid üldse vaja on?

Kui hakkasin 2020.a võetud akende pakkumist uuendama, siis esimene hinnapakkumine lõi jalust nõrgaks. Tundus, et aknaid meie majale ei tule. Üleüldse, miks nii palju aknaid ja kellele neid liuguksi vaja on? Vanad eestlased said seapõiega hakkama, klaasi said lubada ainult rikkad.

Peale esimest ehmatust mõtlesime, et kui kuidagi ei saa, siis ehk kuidagi ikka saab. See ehmatav hinnapakkumine oli meie maksimum soov ehk unistused. Kaalusime, millise kompromissiga oleme nõus. Muutsime oluliselt sisendit.

Tuli juba parem pakkumine, aga tegemist oli meie miinimumiga. Kvaliteedis me järgi ei andnud, aga liuguksi oli järgi üks ning seegi küsitav, kas saame endale lubada. Aga nagu ma ütlesin, miks neid liuguksi ikka vaja on? Saab rõduuksest samamoodi välja:).

Olime peaaegu sellega leppinud, kui tekkis järgmine probleem. Hinnad tõusevad praegu sellise tempoga, et hinnapakkumine kehtib nädala ning isegi siis pole hind lukus. Tasume kohe 50% hinnast, tarne on 16 nädala pärast ja vahetult enne tarnet võib selguda, et hinnad on kallimaks läinud! Milline meeldiv ja kahjuks tõenäoline üllatus.

kauge unistus oma kodust
Vahel on tunne, et unistus oma majast ongi kauge ja kättesaamatu unistus

Kuidas sa niimoodi ehitad? Mis puhver meil peaks kogu aeg raha olema?

Aga meenus eelmise aasta kogemus katusematerjaliga ning küsisin, et kas kohe 100% makstes, saame hinna lukku lüüa. Õnneks oli vastus jaatav.

Veel suuremaks õnneks näitas Facebook (aitäh, Metast vahest kasu ka) mehele ühte teist aknafirmat, kust ma kaks aastat tagasi pakkumist ei olnud küsinud. Kirjutasin neile ja eile selgus, et neil on soodsam pakkumine. Isegi kaks liugust saame!

Ja sellepärast läksidki Kaubamaja aktsiad müüki.

Müüks Kaubamaja aktsiad maha?

Mäletan kui Kristi Saare jagas, et müüs krundi ostmiseks oma Balti aktsiad ja sealhulgas Kaubamaja. Mõtlesin siis, et mina ei taha meie Kaubamaja aktsiaid müüa ega üldse portfelli kallale minna. Niigi teine pisike ja meil pole ehitusega kiiret jne.

Aga tegelikult ma ilmselt teadsin juba siis, et mingi hetk on see variant.

inspiratsioon kogemus edulugu
Teiste kogemus ja mõtted tekitavad ideid ja annavad inspiratsiooni

Esimest korda mõtlesin tõsiselt Kaubamaja aktsiate müümise peale Investor Toomase konverentsil, kui Marko Oolo näitas oma investeeringute graafikut. Seal oli üks sügavam jõnks, kui ta kodu ostmiseks raha välja võttis. Esimene mõte oli mul taas, et meie ei võta.

Aga, see sügavam jõnks oli pikaajalisel graafikul vaevumärgatav!

investeerimispäevik on sinu abiline rahatarkuse teekonnal
Pane kõik mõtted kirja, et saaksid nende juurde hiljem vajadusel tagasi tulla

Ja sellest ma saingi inspiratsiooni, et mina olen ka valmis meie kodu nimel aktsiaid müüma. Panin isegi Kaubamaja aktsiad korraks müüki, aga siis taipasin, et mul jääks see raha lihtsalt seisma, sest kohe ei hakanud me maja ehitamisel midagi tegema. Otsustasin siis, et ootame dividendid ära ja mõtlen uuesti.

Akende hinnapakkumistega tegelesin vahetult enne dividende nii, et info oli olemas, et aktsiaid tuleb müüa, kui soovime sel aastal aknad ette saada. Kaubamaja dividendid laekusid ilusti ära (oh, seda magusvalusat rõõmu!) ja panin aktsiad müüki.

Alguses mõtlesin, et aga jätaks natukene ikka alles. Siin sai otsustavaks see, et LHV müüb aktsiad ajalises järjestuses ehk et mul oleks jäänud alles hiljuti kõige kõrgema hinnaga ostetud aktsiad. Neid miinusega end narrima ka ei tahtnud jätta. Nemad olid oma töö teinud – dividende meile toonud – nüüd oli aeg kogu ports maha müüa.

aktsiad müüki et osta aknad
Pilt on silme ees! Päris selline enam ei tule, aga enam-vähem:)

Miks just Kaubamaja aktsiad?

Sellepärast, et:

    • Kõige suurem positsioon portfellis.
    • Ilusa plussiga – teenisime 18,8% kasumit! Pole paha sellise stabiilse aktsia kohta pluss 4 aastat dividende.
    • Kõige kindlamalt tahan hakata tagasi ostma:)

Lõpuks, ei olnud Kaubamaja aktsiate müük üldse nii raske, kui ma arvasin. Üks silm nutab küll, aga teine naerab, sest müügiks oli meie jaoks oluline põhjus.

Minul on silme ees pilt meie majast, millel on aknad. Loodetavasti 2022.aastal. Pöidlad pihus!

Kui soovid saada alustajale mõeldud abimaterjale, sh aktsiate kohta, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Fun portfolio – mis ja miks?

Kuulsin esimest korda sellist mõistet nagu fun portfolio ühel Geneva Ülikooli Coursera kursusel. Minu jaoks on see nii mõnus väljend, et ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida. Olen kuulnud mõnda tuntud Eesti investorit sellest rääkimas, aga nad pole seda terminit kasutanud, vaid rääkinud sisust. Millega on tegu?

Mis on fun portfolio?

Tihti räägitakse investeerimise puhul, et investeerida tuleks raha, mida võid kaotada. See võib ekslikult jätta mulje justkui sul oleks ükskõik, kui raha kaotad ja nagu ei peakski väga hoolima, mis investeeritud rahast saab. Tegelikult nii muidugi ei ole.

See tähendab hoopis see seda, et ära investeeri raha, mida sul lähiajal vaja läheb. Ja ka seda, et ära ennast päris nälga jäta toiduraha ära investeerides:). Investeerimine on pikaajaline tegevus ning loomulikult on eesmärgiks raha kasvatamine.

fun portfolio
Nagu nimigi ütleb on tegemist fun portfolioga

Fun portfolio on väike osa portfellist, mille osas jätad endale vabad käed ehk see on for fun. Sa ei pea järgima oma strateegiat, vaid lihtsalt tahad katsetada või meeldib mõni aktsia või hoopis krüpto. See on väike osa portfellist, sest see ilmselgelt riskantsem. Sa teadlikult ei ole ratsionaalne, vaid lähtud oma emotsioonidest ehk valid midagi, mis sulle lihtsalt meeldib.

Minu fun portfolio

Peale seda loengut mõtlesin, et tahan ka endale fun portfoliot ja mõtlesin sellest, kui eraldiseisvast osast, mille jaoks pean eraldi raha kõrvale panema. See aga kahjuks ei toiminud. Tegin küll endale uue pangakonto, millele panin nimeks “Fun portfolio” ja kandsin igal palgapäeval ka sinna väikese summa… aga iga kord võtsin mingi aja pärast selle mõneks muuks investeeringuks:)

fun portfolio coins
Panin kõrvale väikesed summad, mis märkamatult ikkagi teistesse investeeringutesse kippusid kaduma

Kusjuures summad olid nii pisikesed: 25 – 50€, et minu esialgne plaan osta nt USA aktsiaid, ei toiminud. Nii pisikese summaga annab piisavalt suur summa kokku koguda, et oleks mõistlik 9€ teenustasuks maksta.

Seetõttu loobusin ajutiselt sellest mõttest.

Läks natuke aega mööda ja avastasin, et mulle oli justkui iseenesest tekkinud fun portfolio. Kuidas?

Balti Börsil põnevad ajad

Kes Balti Börsil toimetab või vähemalt seda jälgib, on kindlasti tähele pannud, et seal on päris põnevaks läinud. Nii olid minu aktsiaportfelli tekkinud Bercman Technologies, Elmo Rent ja Saunum aktsiad.

fun portfolio
Huvitavad innovatiivsed tooted sobivad fun portfoliosse, kui valatult. Vt kerist siit.

Miks ma avastasin, et need aktsiad pole minu tavapärase aktsiaportfelli osa, vaid ongi minu fun portfolio? Sest need aktsiad ei vasta minu investeerimisstrateegiale, kus fookuses on dividendiaktsiad.

Tegemist on põnevate kasvuaktsiatega, mille puhul on tegemist minu jaoks suurema riskiga, kui muidu minu portfellis olevad aktsiad. Seetõttu olen nendesse investeerinud ka oluliselt väiksemad summad ning ei plaani neisse investeeritud summat vähemalt mitte oluliselt kasvatada.

Miks fun portfolio?

See on muutnud investeerimisotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks. Ma ei pea mõtlema, kas ma soovin neid aktsiaid pikaajaliselt või kas need mulle ikka toovad piisavalt tulu. Minu arvates on tegemist põnevate ettevõtetega, kellel on huvitavad tooted ja teenused ning ma soovin jälgida nende käekäiku ja sellesse panustada. Aga väikeste summadega.

fun portfolios lihtsam otsustada
Fun protfolios on vabamad käed ning nii ka otsused kiiremad ja lihtsamad

Fun portfolios on mul ka lubatud oluliselt rohkem toimetada. Kui muidu on minu strateegiaks osta ja hoia, mis tähendab, et iga kord, kui tekib mõte, et võiks ikka müüa, pean seda hoolega kaaluma ja võtan müügiotsuse tegemiseks endale aega. Siis fun portfolio puhul toimetan oluliselt kiiremini.

Tuleb mõte, natukene lasen sellel settida (nt mõned tunnid) ja teen otsuse ära. Ja kahetsema ei jää. Kuigi näiteks hiljuti müüsin Bercmani aktsaid (mõni jäi õnneks alles) vahetult enne seda, kui tuli uudis, mis aktsia hinna rallima pani. Ma pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest teenisin protsentuaalselt väga suure kasumi.

kirjuta investeerimispäevikusse põhjendus
Pane investeerimispäevikusse kirja, miks mingi otsuse teed

Ega ma tavalise portfelli puhul ka ei kahetse ühtegi otsust, sest ma ei näe kahetsemisel mõtet. Aga nende puhul olen ma poolt ja vastu argumendid läbi kaalunud ning enamasti ka enda jaoks investeerimispäevikusse kirja pannud. Et ma saaksin hiljem vaadata, kas minu mõtetel on ka pikema ajaliselt jumet või oli tegelikult põhjendamatu otsus ja ma lasin emotsioonidel end juhtida.

Nagu nimigi ütleb peab fun portfolio olema fun, fun, fun!

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest
Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud
Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu
Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

koik on suhteline
Kõik on suhteline

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida
Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

    • Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
    • Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
    • Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Tagantjärele tarkus ja liigne enesekindlus

Jätkan teile Coursera kursustel investeerimispsühholoogia ja täpsemalt mõttevigade (bias) kohta saadud teadmiste jagamist. Täna vaatame kahte minu arvates omavahel seotud mõtteviga (bias):

    • Hindsight bias ehk tagantjärele tarkus;
    • Overconfidence bias ehk liigne enesekindlus.
Jätkame mõttevigadega

Tagantjärele tarkus

Kes siis ei oleks kogenud tagantjärele tarkust? Tagantjärgi on nii lihtne mõelda, et muidugi nii pidigi minema. Seda ma kogu aeg arvasingi. Olin kindel, et nii läheb.

Oli ainult üks võimalik tulemus ja mina nägin seda ette. Kuigi tegelikult võis olla tegemist lihtsalt vedamisega. Ja me polnud otsustamise hetkel tulemuses üldse nii kindlad, kui tagantjärgi tundub.

Sellest tulenevalt on lihtne ülehinnata oma arvamuse ja hinnangu õigsust.
Kui ei lähe nii hästi, kui tahaks, siis tegeletakse enesepettuse ja mineviku muutmisega (sina pole süüdi, sa tegelikult ei arvanudki nii jne).

Tagantjärele tarkus
Näide elust enesest

Mulle endale meenub minu teine aktsiaost. Tallinna Veel oli käsil kohtuvaidlus tariifide üle ning kuna nad kaotasid (aga said veel edasi kaevata), siis aktsiahind langes. Mitmed investorid avaldasid arvamust, et hind langeb veelgi ja et 6-8€ pealt oleks hea ostukoht.

Mina millegipärast ei uskunud, et nii alla langeb (kuigi oleks muidugi võinud) ning kohe, kui hind hakkas üles minema (ei teadnud ju kas korraks või nüüd tõusebki), ostsin aktsiad ära.

Mäletan seda tunnet, et mul oli õigus! Kuigi kogenud investorid arvasid teisiti. Õnneks mõtlesin kohe, et ega ma tegelikult ju ei teadnud, mis hinnaga juhtub ja tegelikkuses oli tegemist lihtsalt vedamisega (võime nimetada seda algaja õnneks). Nii lihtne oleks olnud tagantjärgi tark olla, et ma ju teadsin.

Selle mõttevea tulemuseks võib olla põhjendamatu turvatunne ja liigne enesekindlus, mis viib liigse riski võtmiseni. Samuti ei ole nii võimalik vigadest õppida, sest edukad otsused tulenevad kõik sinu tarkusest ning vähem edukad ei olnud samuti sinu vead.

Liigne enesekindlus

Liigne enesekindlus

Minu jaoks on liigne enesekindlus ja tagantjärele tarkus tihedalt seotud, sest kui sa põhjendamatult arvad, et tegid väga hea otsuse, kui tegelikult võis sul lihtsalt vedada, siis tähendab see liigset enesekindlust edasisi otsuseid tehes.

Huvitav fakt: 93% inimestest arvab, et nad on paremad, kui keskmine autojuht!
See näitab ilmekalt, kui lihtne on olla liiga enesekindel, sest see pole ju võimalik, et enamus on keskmisest paremad.

Liigne enesekindlus tähendab põhjendamatult kõrget arvamust oma intuitiivsete argumentide, otsuste ja kognitiivsete võimete osas. Lisaks ollakse liiga enesekindlad oma oskuses tulemusi ette näha (ennustusvõimes) ning olemasoleva info täpsuse ja piisavuse osas. Usutakse alusetult, et sul on rohkem infot ja see on parem, kui teistel.

Tagantjärgi olin täiesti kindel tulemuses

Liigne enesekindlus võib tähendada:

    • Liigset enesekindlust oma ennustusvõimes (prediction overconfidence). Tean täpselt, kuidas minu ostetud aktsial läheb.
    • Ollakse liiga kindel tulemuses (certainty overconfidence). Ainult see tulemus on võimalik. See on kindlasti järgmine suur edulugu (next big stock). Usk, et mul on ainuõige arvamus ja info. Seetõttu ei märka ühtegi negatiivset fakti. Kui ei lähe nii hästi, ollakse üllatunud ja pettunud.
    • Liigse enesekindluse tulemusena alahinnatakse riski, kaubeldakse liiga palju ja tihti ning ei hajutata piisavalt.

Ma ei ole enda juures liigset enesekindlust märganud, aga ilmselt seda polegi väga lihtne märgata. Teiste juures see vahest torkab silma, aga samas on raske hinnata, kas tegemist on liigse enesekindlusega, sest tavaliselt me ei tea, mis infol kellegi teise arvamus põhineb.

pane kirja põhjused
Pane kirja põhjendused, miks sa mingi otsuse teed
Et neid vigu vältida:
    • Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostsid või müüsid või otsustasid ostmata/müümata jätta.
    • Ole teadlik, et sellist viga on lihtne teha ning märka ja tunnista endale, kui oled sellise mõttevea teinud.
    • Vaata hoolega üle faktid.
    • Aktsepteeri, et me keegi ei tee ainult edukaid otsuseid, õpi enda otsustest.

Mina õppisin eeltoodud näitest seda, et iga tehingu puhul pane kirja, miks sa nii otsustasid, et sa saaksid hiljem otsuseid analüüsida ning alati arvesta, et õnnel ja ebaõnnel võib olla oma osa tulemuses.

Otsused ja nende põhjendused saad mugavalt kirja panna investeerimispäevikusse, mille leiad siit.