Võimalus uueks alguseks

Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.

Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.

Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda. 

Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.

eesmärkide saavutamine
Märkmete tegemine aitab motivatsiooni hoida ja eesmärke saavutada

Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?

Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.

Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.

Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko Oolo Investor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta. 

Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.

jalgratast pole mõtet leiutada
Inspiratsioon teiste kogemusest selle asemel, et jalgratast leiutada

Networkingu võlud ehk räägi inimestega 

Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.

See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.

Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).

leia enda ümber inimesed, kes toetavad ja inspireerivad
Teistega arutades tekib endal mõtteid ja selgusehetki, aga saad ka nõu ja teiste arvamusi, mõtteid

Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.

Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.

Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.

Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.

alustava investori mentorprogrammi materjali lihtsustamine
Alustava investori mentorprogrammi töölehtede kava esimene leht

Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada. 

Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli. 

Hoian teid kursis!

Kuidas ma jõudsin palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni?

Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid. 

Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.

minust mikroinvestor
Mina ja investor?

Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud

Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.

Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.

Elasin palgapäevast palgapäevani

Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.

elu palgapäevast palgapäevani
Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!

Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.

Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.

Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?

uskumused raha kohta
Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”

Arvan, et kahel põhjusel:

    1. Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
    2. Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.

Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).

Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.

Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada

Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.

Palgapäevast palgapäevani elust investeerimiseni
Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.

Kui sa tahad teada, mis edasi, siis tule vaata järgi vebinari “Kuidas lõpetada palgapäevast palgapäevani elamine ja alustada investeerimisega?”. Jagan enda kogemust ja mõnda lihtsat nippi, kuidas sellest nõiaringist välja saada.

Kuidas ümbrikusüsteem sind aitab, aga võib ka sundida vigu tegema?

Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.

Miks me teeme mõttevigu?

Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult. 

Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.

mõtteviga mentaalne arvepidamine
Mõtlemine võtab palju aega ja energiat

Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud. 

Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.

Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?

Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.

See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.

kasuta ümbriku süsteemi jaoks ilusaid ja erinevaid ümbrike
Võid iga kategooria jaoks valida erinevat värvi ümbriku
Photo by Ranurte on Unsplash

Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.

Mentaalne arvepidamine (mental accounting)

See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.

Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.

mentaalne arvepidamine majafond
Eesmärk silme ees muudab majafondist raha võtmise väga raskeks

Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-l meelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist. 

Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.

mentaalne arvepidamine lihtsustab rahaasjade haldamist
Et oma rahaasjade haldamist lihtsamaks muuta, paneme me raha erinevatesse kategooriatesse

Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?

Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.

Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.

Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.

Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.

mentaalne arvepidamine reisifond
Reisil olles on lihtne ebamõistlike otsuseid teha, sest on ju puhkusel

Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.

Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.

Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.

Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.

Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.

kingi rahatarkust parim kingitus
Kellele ei meeldiks kingitused?

Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?

Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.

Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.

Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.

mentaalne arvepidamine raha kategoriseerimine
Reisil olles ei taha raha pärast muretseda

See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?

Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?

P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.

Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:

    • Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
    • Dan Ariely, Jeff Kreisler “Dollars and Sense”

Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine
Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused
Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin
Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline
Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine
Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.

Üks silm nutab, teine naerab: Miks ma Kaubamaja aktsiad maha müüsin?

Ma ei ole teinud saladust sellest, et Kaubamaja on minu lemmikaktsia. Kirjutasin sellest ka blogis, et vahest võib aktsiasse armumine kasuks tulla. Arvasin, et Kaubamaja aktsiad on mul, kui mitte igavesed, siis kindlasti väga kaua.

Läks teisiti. Miks?

Võib-olla juba aimate, aga põhjus on siin:

eesmärgi nimel aktsiad müüki
Kuigi vahepeal tundus, et mõistlikum oleks ehitamises paus teha

Hinnaralli

Kuigi maja ehitamine praegusel hetkel tundub üsna rumal tegu, siis olles juba mitu aastat maja ehitanud, ei suuda kuidagi sellest plaanist loobuda. Pealegi, kes teab, kas olukord muutub lähiaastatel normaalsemaks? Mina isiklikult arvan, et mitte.

See on ka põhjus, miks ma ei ostnud Merkot, kuigi dividenditootluse % oli suurem, kui sadamal (mida ostsin). Ehitussektoris on lähiaeg väga keeruline. Merko on ka seda ise öelnud. Seejuures ei olnud ka eelmine ega ka üle-eelmine aasta just meelakkumine.

Ka eelmisel aastal tõusid hinnad pidevalt ning osasid materjale polnud saada. Meie ostsime juba juunis katusematerjali ära, sest augustis oleks see olnud 40% kallim. Ja me ei teadnud isegi, kas meil on raha see materjal katusele ka panna:).
Lisaks Ukraina sõda. See mõjutab kõike ja kahjuks ilmselt veel pikalt.

Ehitussektor on kindlasti üks, mis saab väga oluliselt pihta. Ukraina ehitajad on läinud sõtta oma kodumaad kaitsma või lähevad pärast seda üles ehitama. Ülesehitamine tõstab kindlasti ehitusmaterjalide hindu ja muudab need veelgi vähem kättesaadavamaks. Lisaks on loodetavasti sanktsioonid Venemaale pikaajalised.

Igal juhul ärme unusta ukrainlasi ja toetame neid regulaarselt, kui võimalik.

milleks aknad kui on vaade
Võib-olla on aknad üldse ülehinnatud?

Kellel neid aknaid üldse vaja on?

Kui hakkasin 2020.a võetud akende pakkumist uuendama, siis esimene hinnapakkumine lõi jalust nõrgaks. Tundus, et aknaid meie majale ei tule. Üleüldse, miks nii palju aknaid ja kellele neid liuguksi vaja on? Vanad eestlased said seapõiega hakkama, klaasi said lubada ainult rikkad.

Peale esimest ehmatust mõtlesime, et kui kuidagi ei saa, siis ehk kuidagi ikka saab. See ehmatav hinnapakkumine oli meie maksimum soov ehk unistused. Kaalusime, millise kompromissiga oleme nõus. Muutsime oluliselt sisendit.

Tuli juba parem pakkumine, aga tegemist oli meie miinimumiga. Kvaliteedis me järgi ei andnud, aga liuguksi oli järgi üks ning seegi küsitav, kas saame endale lubada. Aga nagu ma ütlesin, miks neid liuguksi ikka vaja on? Saab rõduuksest samamoodi välja:).

Olime peaaegu sellega leppinud, kui tekkis järgmine probleem. Hinnad tõusevad praegu sellise tempoga, et hinnapakkumine kehtib nädala ning isegi siis pole hind lukus. Tasume kohe 50% hinnast, tarne on 16 nädala pärast ja vahetult enne tarnet võib selguda, et hinnad on kallimaks läinud! Milline meeldiv ja kahjuks tõenäoline üllatus.

kauge unistus oma kodust
Vahel on tunne, et unistus oma majast ongi kauge ja kättesaamatu unistus

Kuidas sa niimoodi ehitad? Mis puhver meil peaks kogu aeg raha olema?

Aga meenus eelmise aasta kogemus katusematerjaliga ning küsisin, et kas kohe 100% makstes, saame hinna lukku lüüa. Õnneks oli vastus jaatav.

Veel suuremaks õnneks näitas Facebook (aitäh, Metast vahest kasu ka) mehele ühte teist aknafirmat, kust ma kaks aastat tagasi pakkumist ei olnud küsinud. Kirjutasin neile ja eile selgus, et neil on soodsam pakkumine. Isegi kaks liugust saame!

Ja sellepärast läksidki Kaubamaja aktsiad müüki.

Müüks Kaubamaja aktsiad maha?

Mäletan kui Kristi Saare jagas, et müüs krundi ostmiseks oma Balti aktsiad ja sealhulgas Kaubamaja. Mõtlesin siis, et mina ei taha meie Kaubamaja aktsiaid müüa ega üldse portfelli kallale minna. Niigi teine pisike ja meil pole ehitusega kiiret jne.

Aga tegelikult ma ilmselt teadsin juba siis, et mingi hetk on see variant.

inspiratsioon kogemus edulugu
Teiste kogemus ja mõtted tekitavad ideid ja annavad inspiratsiooni

Esimest korda mõtlesin tõsiselt Kaubamaja aktsiate müümise peale Investor Toomase konverentsil, kui Marko Oolo näitas oma investeeringute graafikut. Seal oli üks sügavam jõnks, kui ta kodu ostmiseks raha välja võttis. Esimene mõte oli mul taas, et meie ei võta.

Aga, see sügavam jõnks oli pikaajalisel graafikul vaevumärgatav!

investeerimispäevik on sinu abiline rahatarkuse teekonnal
Pane kõik mõtted kirja, et saaksid nende juurde hiljem vajadusel tagasi tulla

Ja sellest ma saingi inspiratsiooni, et mina olen ka valmis meie kodu nimel aktsiaid müüma. Panin isegi Kaubamaja aktsiad korraks müüki, aga siis taipasin, et mul jääks see raha lihtsalt seisma, sest kohe ei hakanud me maja ehitamisel midagi tegema. Otsustasin siis, et ootame dividendid ära ja mõtlen uuesti.

Akende hinnapakkumistega tegelesin vahetult enne dividende nii, et info oli olemas, et aktsiaid tuleb müüa, kui soovime sel aastal aknad ette saada. Kaubamaja dividendid laekusid ilusti ära (oh, seda magusvalusat rõõmu!) ja panin aktsiad müüki.

Alguses mõtlesin, et aga jätaks natukene ikka alles. Siin sai otsustavaks see, et LHV müüb aktsiad ajalises järjestuses ehk et mul oleks jäänud alles hiljuti kõige kõrgema hinnaga ostetud aktsiad. Neid miinusega end narrima ka ei tahtnud jätta. Nemad olid oma töö teinud – dividende meile toonud – nüüd oli aeg kogu ports maha müüa.

aktsiad müüki et osta aknad
Pilt on silme ees! Päris selline enam ei tule, aga enam-vähem:)

Miks just Kaubamaja aktsiad?

Sellepärast, et:

    • Kõige suurem positsioon portfellis.
    • Ilusa plussiga – teenisime 18,8% kasumit! Pole paha sellise stabiilse aktsia kohta pluss 4 aastat dividende.
    • Kõige kindlamalt tahan hakata tagasi ostma:)

Lõpuks, ei olnud Kaubamaja aktsiate müük üldse nii raske, kui ma arvasin. Üks silm nutab küll, aga teine naerab, sest müügiks oli meie jaoks oluline põhjus.

Minul on silme ees pilt meie majast, millel on aknad. Loodetavasti 2022.aastal. Pöidlad pihus!

Kui soovid saada alustajale mõeldud abimaterjale, sh aktsiate kohta, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Fun portfolio – mis ja miks?

Kuulsin esimest korda sellist mõistet nagu fun portfolio ühel Geneva Ülikooli Coursera kursusel. Minu jaoks on see nii mõnus väljend, et ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida. Olen kuulnud mõnda tuntud Eesti investorit sellest rääkimas, aga nad pole seda terminit kasutanud, vaid rääkinud sisust. Millega on tegu?

Mis on fun portfolio?

Tihti räägitakse investeerimise puhul, et investeerida tuleks raha, mida võid kaotada. See võib ekslikult jätta mulje justkui sul oleks ükskõik, kui raha kaotad ja nagu ei peakski väga hoolima, mis investeeritud rahast saab. Tegelikult nii muidugi ei ole.

See tähendab hoopis see seda, et ära investeeri raha, mida sul lähiajal vaja läheb. Ja ka seda, et ära ennast päris nälga jäta toiduraha ära investeerides:). Investeerimine on pikaajaline tegevus ning loomulikult on eesmärgiks raha kasvatamine.

fun portfolio
Nagu nimigi ütleb on tegemist fun portfolioga

Fun portfolio on väike osa portfellist, mille osas jätad endale vabad käed ehk see on for fun. Sa ei pea järgima oma strateegiat, vaid lihtsalt tahad katsetada või meeldib mõni aktsia või hoopis krüpto. See on väike osa portfellist, sest see ilmselgelt riskantsem. Sa teadlikult ei ole ratsionaalne, vaid lähtud oma emotsioonidest ehk valid midagi, mis sulle lihtsalt meeldib.

Minu fun portfolio

Peale seda loengut mõtlesin, et tahan ka endale fun portfoliot ja mõtlesin sellest, kui eraldiseisvast osast, mille jaoks pean eraldi raha kõrvale panema. See aga kahjuks ei toiminud. Tegin küll endale uue pangakonto, millele panin nimeks “Fun portfolio” ja kandsin igal palgapäeval ka sinna väikese summa… aga iga kord võtsin mingi aja pärast selle mõneks muuks investeeringuks:)

fun portfolio coins
Panin kõrvale väikesed summad, mis märkamatult ikkagi teistesse investeeringutesse kippusid kaduma

Kusjuures summad olid nii pisikesed: 25 – 50€, et minu esialgne plaan osta nt USA aktsiaid, ei toiminud. Nii pisikese summaga annab piisavalt suur summa kokku koguda, et oleks mõistlik 9€ teenustasuks maksta.

Seetõttu loobusin ajutiselt sellest mõttest.

Läks natuke aega mööda ja avastasin, et mulle oli justkui iseenesest tekkinud fun portfolio. Kuidas?

Balti Börsil põnevad ajad

Kes Balti Börsil toimetab või vähemalt seda jälgib, on kindlasti tähele pannud, et seal on päris põnevaks läinud. Nii olid minu aktsiaportfelli tekkinud Bercman Technologies, Elmo Rent ja Saunum aktsiad.

fun portfolio
Huvitavad innovatiivsed tooted sobivad fun portfoliosse, kui valatult. Vt kerist siit.

Miks ma avastasin, et need aktsiad pole minu tavapärase aktsiaportfelli osa, vaid ongi minu fun portfolio? Sest need aktsiad ei vasta minu investeerimisstrateegiale, kus fookuses on dividendiaktsiad.

Tegemist on põnevate kasvuaktsiatega, mille puhul on tegemist minu jaoks suurema riskiga, kui muidu minu portfellis olevad aktsiad. Seetõttu olen nendesse investeerinud ka oluliselt väiksemad summad ning ei plaani neisse investeeritud summat vähemalt mitte oluliselt kasvatada.

Miks fun portfolio?

See on muutnud investeerimisotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks. Ma ei pea mõtlema, kas ma soovin neid aktsiaid pikaajaliselt või kas need mulle ikka toovad piisavalt tulu. Minu arvates on tegemist põnevate ettevõtetega, kellel on huvitavad tooted ja teenused ning ma soovin jälgida nende käekäiku ja sellesse panustada. Aga väikeste summadega.

fun portfolios lihtsam otsustada
Fun protfolios on vabamad käed ning nii ka otsused kiiremad ja lihtsamad

Fun portfolios on mul ka lubatud oluliselt rohkem toimetada. Kui muidu on minu strateegiaks osta ja hoia, mis tähendab, et iga kord, kui tekib mõte, et võiks ikka müüa, pean seda hoolega kaaluma ja võtan müügiotsuse tegemiseks endale aega. Siis fun portfolio puhul toimetan oluliselt kiiremini.

Tuleb mõte, natukene lasen sellel settida (nt mõned tunnid) ja teen otsuse ära. Ja kahetsema ei jää. Kuigi näiteks hiljuti müüsin Bercmani aktsaid (mõni jäi õnneks alles) vahetult enne seda, kui tuli uudis, mis aktsia hinna rallima pani. Ma pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest teenisin protsentuaalselt väga suure kasumi.

kirjuta investeerimispäevikusse põhjendus
Pane investeerimispäevikusse kirja, miks mingi otsuse teed

Ega ma tavalise portfelli puhul ka ei kahetse ühtegi otsust, sest ma ei näe kahetsemisel mõtet. Aga nende puhul olen ma poolt ja vastu argumendid läbi kaalunud ning enamasti ka enda jaoks investeerimispäevikusse kirja pannud. Et ma saaksin hiljem vaadata, kas minu mõtetel on ka pikema ajaliselt jumet või oli tegelikult põhjendamatu otsus ja ma lasin emotsioonidel end juhtida.

Nagu nimigi ütleb peab fun portfolio olema fun, fun, fun!

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest
Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud
Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu
Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

koik on suhteline
Kõik on suhteline

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida
Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

    • Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
    • Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
    • Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Tagantjärele tarkus ja liigne enesekindlus

Jätkan teile Coursera kursustel investeerimispsühholoogia ja täpsemalt mõttevigade (bias) kohta saadud teadmiste jagamist. Täna vaatame kahte minu arvates omavahel seotud mõtteviga (bias):

    • Hindsight bias ehk tagantjärele tarkus;
    • Overconfidence bias ehk liigne enesekindlus.
Jätkame mõttevigadega

Tagantjärele tarkus

Kes siis ei oleks kogenud tagantjärele tarkust? Tagantjärgi on nii lihtne mõelda, et muidugi nii pidigi minema. Seda ma kogu aeg arvasingi. Olin kindel, et nii läheb.

Oli ainult üks võimalik tulemus ja mina nägin seda ette. Kuigi tegelikult võis olla tegemist lihtsalt vedamisega. Ja me polnud otsustamise hetkel tulemuses üldse nii kindlad, kui tagantjärgi tundub.

Sellest tulenevalt on lihtne ülehinnata oma arvamuse ja hinnangu õigsust.
Kui ei lähe nii hästi, kui tahaks, siis tegeletakse enesepettuse ja mineviku muutmisega (sina pole süüdi, sa tegelikult ei arvanudki nii jne).

Tagantjärele tarkus
Näide elust enesest

Mulle endale meenub minu teine aktsiaost. Tallinna Veel oli käsil kohtuvaidlus tariifide üle ning kuna nad kaotasid (aga said veel edasi kaevata), siis aktsiahind langes. Mitmed investorid avaldasid arvamust, et hind langeb veelgi ja et 6-8€ pealt oleks hea ostukoht.

Mina millegipärast ei uskunud, et nii alla langeb (kuigi oleks muidugi võinud) ning kohe, kui hind hakkas üles minema (ei teadnud ju kas korraks või nüüd tõusebki), ostsin aktsiad ära.

Mäletan seda tunnet, et mul oli õigus! Kuigi kogenud investorid arvasid teisiti. Õnneks mõtlesin kohe, et ega ma tegelikult ju ei teadnud, mis hinnaga juhtub ja tegelikkuses oli tegemist lihtsalt vedamisega (võime nimetada seda algaja õnneks). Nii lihtne oleks olnud tagantjärgi tark olla, et ma ju teadsin.

Selle mõttevea tulemuseks võib olla põhjendamatu turvatunne ja liigne enesekindlus, mis viib liigse riski võtmiseni. Samuti ei ole nii võimalik vigadest õppida, sest edukad otsused tulenevad kõik sinu tarkusest ning vähem edukad ei olnud samuti sinu vead.

Liigne enesekindlus

Liigne enesekindlus

Minu jaoks on liigne enesekindlus ja tagantjärele tarkus tihedalt seotud, sest kui sa põhjendamatult arvad, et tegid väga hea otsuse, kui tegelikult võis sul lihtsalt vedada, siis tähendab see liigset enesekindlust edasisi otsuseid tehes.

Huvitav fakt: 93% inimestest arvab, et nad on paremad, kui keskmine autojuht!
See näitab ilmekalt, kui lihtne on olla liiga enesekindel, sest see pole ju võimalik, et enamus on keskmisest paremad.

Liigne enesekindlus tähendab põhjendamatult kõrget arvamust oma intuitiivsete argumentide, otsuste ja kognitiivsete võimete osas. Lisaks ollakse liiga enesekindlad oma oskuses tulemusi ette näha (ennustusvõimes) ning olemasoleva info täpsuse ja piisavuse osas. Usutakse alusetult, et sul on rohkem infot ja see on parem, kui teistel.

Tagantjärgi olin täiesti kindel tulemuses

Liigne enesekindlus võib tähendada:

    • Liigset enesekindlust oma ennustusvõimes (prediction overconfidence). Tean täpselt, kuidas minu ostetud aktsial läheb.
    • Ollakse liiga kindel tulemuses (certainty overconfidence). Ainult see tulemus on võimalik. See on kindlasti järgmine suur edulugu (next big stock). Usk, et mul on ainuõige arvamus ja info. Seetõttu ei märka ühtegi negatiivset fakti. Kui ei lähe nii hästi, ollakse üllatunud ja pettunud.
    • Liigse enesekindluse tulemusena alahinnatakse riski, kaubeldakse liiga palju ja tihti ning ei hajutata piisavalt.

Ma ei ole enda juures liigset enesekindlust märganud, aga ilmselt seda polegi väga lihtne märgata. Teiste juures see vahest torkab silma, aga samas on raske hinnata, kas tegemist on liigse enesekindlusega, sest tavaliselt me ei tea, mis infol kellegi teise arvamus põhineb.

pane kirja põhjused
Pane kirja põhjendused, miks sa mingi otsuse teed
Et neid vigu vältida:
    • Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostsid või müüsid või otsustasid ostmata/müümata jätta.
    • Ole teadlik, et sellist viga on lihtne teha ning märka ja tunnista endale, kui oled sellise mõttevea teinud.
    • Vaata hoolega üle faktid.
    • Aktsepteeri, et me keegi ei tee ainult edukaid otsuseid, õpi enda otsustest.

Mina õppisin eeltoodud näitest seda, et iga tehingu puhul pane kirja, miks sa nii otsustasid, et sa saaksid hiljem otsuseid analüüsida ning alati arvesta, et õnnel ja ebaõnnel võib olla oma osa tulemuses.

Otsused ja nende põhjendused saad mugavalt kirja panna investeerimispäevikusse, mille leiad siit.

Maja laenuta vol 2 ehk laenuvaba elu

Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.

kodulaen maal võimatu
Maal elamise võlud – kodulaenu ei taheta anda, aga laenuvaba elu

Kas see on mõistlik otsus?

Sõltub, kuidas vaadata.

Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).

Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.

laenuvaba elu
Isegi reisimine ei pruugi alati hea mõte olla

Miks mitte?

    1. Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.

reisimisest loobumine
Maja ehituse jaoks oleme valmis reisimisest loobuma, mingiks ajaks

Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.

Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.

2. Püsikulude suurenemine

Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama). 

Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.

püsikulud hoia madalad
Arne Talvingu soovitus on hoida püsikulud madalad

See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.

Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.

raha psühholoogia
Otsus ei pruugi olla ratsionaalselt mõistlik, kuid kõige olulisem, et see on psühholoogiliselt sinu jaoks õige otsus

Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.

See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.

Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!

Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.

laenuvaba maja nimel
Maja nimel oleme valmis rohkemast loobuma, kui muidu

Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.

P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

mõttevead
Instagramis vastates meenus esimesena just recency bias

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

recency bias
Kui arvestad ainult hiljutise infoga ja unustad kogu eelnevat info
https://www.babypips.com/trading/forex-recency-bias-20190821
Recency bias
    1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead
Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb
Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks
Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?