Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

P.S Mikroinvestori meililistiga liitudes saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kuhu kogusin kokku kõige olulisema info alustajale.