Investeerimisblogi

Kuhu olen investeerinud?

Nagu eelmine kord ütlesin, siis alustasin investeerimist aprillis 2017 LHV kasvukontoga (mikroinvesteerimist ma ei kasuta, sest mul pole LHV pangakaarti – maal elamise rõõmud, aga kasutan SEB Digikassat) ja kuulasin paar webinari.

Edasi lugesin mõned raamatud – vaieldamatult parim Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” ja ka tema “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Aga parim õpetaja on ikkagi praktika. Mingi hetk hakkas mulle tunduma, et info kordub ja kui end ühele koolitusele vedasin, siis pettusin täielikult, sest mingit uut infot nagu ei saanud ja lisaks tundus, et koolitaja oli kunagi midagi investeerinud, aga nüüd enam ammu mitte.

hirm et ei tea piisavalt
Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Oktoobris 2017 tegin uuesti endale III pensionisamba. Nimelt olin seda korra juba kunagi ammu katsetanud, aga siis tuli mõte Austraaliasse kihutada ja sain sinna ainult mõned kuud koguda, siis võtsin raha välja, et lennukipiletid osta. Ei kahetse. Vaid olen üllatunud, et ma juba siis ikka natuke mõtlesin raha kogumise ja investeerimise peale.

Lisaks on mul algusest peale olnud II sammas, kuigi minule on see vabatahtlik. Ja emal soovitasin ka teha. Selle vabatahtlikuks tegemist, rääkimata ära kaotamisest, ma ei poolda. See raha ei ole kuidagi kingitusena sinna tekkinud ega mõeldud ära kulutamiseks enne pensioniiga. Selles mõtlemises ma loogikat ei näe, et praegu tahaks selle raha ära kulutada. Keegi ei keela lisaks koguda, 2% palgast ei ole küll nii suur summa, et seda ei suuda kõrvale panna.

Mina ei liiguta ka siin mingeid suuri summasid. Sellest ka nimi mikroinvestor. Summad on tõesti mikroskoopilised. nt iga euro, mis mul õnnestub oma asjade müügist saada, kannan kohe investeerimiskontole. Ükskõik, kas see on 2 või 4 eurot.

eesmärgid reisimine
III sambasse kogunenud summa eest ostsin lennukipiletid Austraaliasse

2017.a viimastel päevadel ostsin oma esimesed aktsiad – SFG ja puhtalt sellepärast, et nad lubasid erakordset dividendi maksta. Panin oma esimesed 97€ aktsiatesse. Nagu eelmine kord selgitasin minule sobib variant, et ma investeerin väikeste summadega ja teenustasusid ma ei arvesta, sest see 3€ kuluks nagunii ära (muidugi ma eelistaks, et teenustasu poleks ja saaks selle 3€ ka investeerida) ja mina ei ole piisavalt kannatlik ega rikas, et suurte summadega investeerida.

SFG-st ma ei teadnud tol hetkel mitte midagi. Teadsin, et võtan riski, et võib-olla makstakse erakordne dividend ära ja firma läheb pankrotti, aga see 97€ on mulle seni 23,1€ sisse toonud ehk 23,81% tootlust. Pole paha!

Esimesest ostust alates olen uudistel silma peal hoidnud ja börsil ka. Sellepärast tasubki alustada, siis hakkad märkama uudiseid, mis sinu ostudega seotud.

Järgmise korrani!

Aeg alustada

Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtet pidada investeerimisblogi, sest aeg-ajalt on tekkinud mõtteid, mida jagada. Samuti nagu paljud blogijad on märkinud jääb siis teekonnast märk maha (kuigi pean juba natuke aega enda jaoks investeerimispäevikut) ja et avalikult antud lubadusi täidetakse rohkem.

Nagu näha jutt mul jookseb ja juba esimene mõte venis väga pikaks:) Aga üritan

mitte väga pikalt jahuda (tavaliselt). Lõpuks sai blogi tehtud täpselt kuu aega tagasi, aga postituseni ikka kuidagi ei jõudnud … Nüüd WordPress kirjutas, et palju õnne esimese kuu puhul ja hakkas väga piinlik. On aeg alustada!

blogiv Mikroinvestor
Tuleb lihtsalt alustada

Olen abielus naine 30ndates, elan maal. Kuigi rahaasjad on meil peres ühised, siis investeerimisega tegelen meie peres mina. Investeerimiseks ei oleks nagu üldse sobiv aeg, sest kogume raha maja ehituseks ning mina olen alustav ettevõtja, aga usun sellesse, et õiget hetke võibki jääda ootama ja seda ei tule. Hoopis tuleb tegutsema hakata!

Investeerinud olen alates aprillist 2017, kui tegin kasvukonto. Inspiratsiooni sain Kristi Saare vebinarist (aitäh!), mille otsa ma koperdasin juhuslikult. Tagantjärgi ei mäletagi kuidas. Aga lõpuks ometi käis klikk ära, sest seni olin ikka tüüpiline palgapäevast palgapäeva elaja, ükskõik milline sissetulek. Elatakse ju üks kord ja peamiselt kulus minu raha reisimisele ja raamatutele, aga enamus siiski ei-tea-kuhu. Seejuures ma ei ole üldse mingi shoppaja kunagi olnud, aga e-kaubandus tegi siingi korrektiive kahjuks.

raamatud säästmine
Minu nõrkuseks on raamatud

Seejärel kuulasin Taavi Pertmanni vebinari (aitäh taas!) müütidest investeerimises. Mulle see väga meeldis, sest minule ei meeldi nn stamp põhimõtted selles mõttes, et nagu oleks üks variant, kuidas midagi teha, kuigi  rõhutatakse, et igaüks valib ise, mis talle sobib. Aga minu arvates see lause teine pool kaob kuhugi ära alati.

Näiteks põhimõte, et aktsiaid ei tasu osta väiksema summa kui 1000€ eest. Sorry, mul oleks ilmselt siiani esimene tehing tegemata, sest kui ma oleks oodanud, et tuhat täis saada, siis esiteks oleks mul esimene tuhin möödas ja teiseks 1000€ summa ehk nii suur summa korraga läheb meil majafondi.

Üks põhimõte, mida ka tihti korratakse ja mida ma väga pooldan on, et alusta väikeste summadega ehk summadega, mida sul poleks kahju kaotada. Mina mõtlesin selle enda jaoks lahti nii, et alustan kasvukontoga ja panen sinna igakuiselt alustuseks 25€. See ei ole olematu summa, aga kui ma seda kasvukontole ei suunaks, siis ilmselgelt kuluks see niisama ära. Ja hakkasingi toimetama.

alusta väikeste summadega
Alusta väikeste summadega, see vähendab ka hirmu eksida

Nagu ma mainisin, siis vahest võib (või pigem võis) mul tuhin üle minna ehk et mul kannatlikkust väga palju pole, vaid tahan kohe toimetama asuda.

Loogilisena eelnevast ei poolda ma mõtet, et kõigepealt tuleks koguda meelerahufond ja kuigi osade jaoks 3 kuu raha (elamiseks vajalikud kulud), siis osad räägivad ikka ulme summadest… Minule ei meeldi seisev raha. Inflatsioon sööb seda ja seisev raha minu heaks tööd ei tee!

Samas mõte on muidugi õige, aga alustades mõtlesin mina nii, et meelerahufond võib vabalt tähendada ka nn turvavõrgustikku ehk et minul on alati olnud lähedased inimesed, kes mind ajutises hädas ehk ootamatuste puhul saavad aidata. Kui ma oleks auru suunanud sellele, et peab kõigepealt meelerahufondi raha koguma, mitte investeerimiseks, siis jällegi – olen veendunud, et investeerimiseni ma poleks siiani jõudnud. Tõenäoliselt.

Ja nii kaugele, kus hetkel olen, kohe kindlasti mitte!