Autor: Mikroinvestor

Mina olen Marin. Olen 43.a abielus naine ning tegelenud investeerimisega alates 2017.a. Olen saanud palju inspiratsiooni ja teadmisi teiste blogidest ja kogemustest. Seetõttu otsustasin ka enda teekonda, kogemust ja mõtteid blogis jagada. Miks Mikroinvestor? Sest investeerimiseks ei pea olema rikas ja omama suuri summasid vaba raha. Investeerida saab ka väikeste summadega. Kõige olulisem on alustada ja alustada kohe. Sest aeg on investori parim sõber! P.S Investeerimisnõu ei anna. Tule jälgi Instagramis @mikroinvestor

Kas investeerimine peab olema igav?

Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.

Millest see sõltub?

Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?

investeerimine võib olla igav ja põnev — Investeerimises on palju erinevaid võimalusi

Millal on investeerimine igav?

Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.

Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).

passiivne investeerimine — Sina lebotad ja su raha teeb sinu heaks tööd

Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.

Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.

Fun portfolio

Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.

põnevus investeerimises — investeerimine võib olla põnev

Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.

Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.

teistmoodi põnevus — veidi teistsugust tegutsemist

See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.

Mis on minu fun portfolio?

Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.

Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.

Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.

Põnevad ajad Balti börsil

Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.

põnev investeerimine — vahest võivad olla ootamatult põnevad ajad

Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.

Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.

p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!

Miks me laenuta maja ehitame?

Viimasel ajal on enamus aega ja energiat läinud maja ehitamisele. Seetõttu mõtlesin kirjutada, kuidas juhtus, et ehitame maja laenuta.

Alguses oli meil plaan maja osta. Käisime mõnda maja vaatamas ja jõudsime järeldusele, et parem oleks ise maja ehitada. Saad täpselt sellise nagu soovid ning siin maal ei tundunud valikus meile sobivat olevat. Majad olid kas väga kehvas seisus või väga kallid (ja mõned ülisuured).

Otsisime krunti – ka kallid, eriti need, kus elekter-vesi olemas – ning käisime pangas uurimas palju laenu saaksime. SEB-is oli väga ebameeldiv kogemus. Pangatöötaja vaatas meid kui tulnukaid (või paadialuseid? – meil ei ole megasuured palgad, aga enda arvates normaalsed – see kogemus oli mõned aastad tagasi) – ehitame maja maale ja mitte suvilat, vanematel polegi Tallinnas kinnisvara, mida tagatiseks panna ning mees töötab ka veel Soomes?!?!?!

Swedbankiga oli oluliselt meeldivam vestlus, kuid see ei muutnud fakti, et maale laenu saamine tundub suhteliselt mission impossible. Öeldi, et kui vundament olemas, siis küsige uuesti ja saaks 70% vundamendi väärtusest laenu. Teistest pankadest me ei küsinudki, sest …

Meis hakkas tekkima mõte, et mis oleks, kui ehitame maja laenuta? Pangaga on lisaks veel igavene paberimajandus – iga kord hindamisakt, kui midagi valmis saab. Kiiresti peab valmima jne. Lisaks aastakümneid laenu maksmist.

Miks mitte proovida?

Elu käib ikka üles-alla ehk peale negatiivseid uudiseid (et pangast peaaegu võimatu laenu saada) saime positiivseid uudiseid. Minu vanemad kinkisid meile sobiva krundi. Suur aitäh!

Esimene istutatud lill meie krundil. Istutasime ka 7 mändi, 4 tk läks ilusti kasvama.

Oleme järjepidevalt raha kogunud ja vähehaaval ehitanud.

Ehitaja leidmine pole lihtne, elekter läks megakalliks (tekkis tunne nagu me elaks kusagil keset metsa, kuigi naabrid ega alajaam pole üldse kaugel), nüüd veel eriti segased ajad ja hinnabuum ehituses …

Põrandakütte toru pandud, mina olin kerija:)

Aga jätkame samm-sammult.

Õnneks ei ole meil maja valmimisega kiiret. Meil on elukoht (laenuvaba korter) olemas.

Sel suvel leidsin esimest korda meie krundilt maasikaid. Varem on olnud palju vaarikaid.

Ning meile meeldib järjest enam mõte laenuvabast maja ehitusest. Sest iga laen on kohustus. Jah, ma tean, et kodulaenu peetakse soodsaks laenuks ja lausa võimenduseks. Aga laen on laen.

Minu eesmärgiks on, et meie igakuised kohustused oleksid võimalikult väikesed. Kui kõik hästi läheb, siis kodulaenu maksed sinna hulka ei kuulu.

Koos või eraldi ehk kuidas sütitada investeerimissäde ka elukaaslases?

Väga oluline küsimus on, kas investeerida koos või eraldi? Kas saab nii, et üks ainult investeerib ja teine ei huvitu üldse? Kas üldse peaks üritama oma kaaslases investeerimise sädet sütitada?

Nagu ikka, igaüks peab leidma endale sobiva variandi. Samas, kui üks säästab ja investeerib, aga teine ainult kulutab, siis see tundub pealtnäha küll ühe käega ehitan, teisega lammutan variant. Samas, kui partneritel ongi rahakott täiesti eraldi, siis see ei tohiks ju mõjutada. Siin sõltub juba sellest, kas säästja suudab mõelda, et tegemist on partneri enda rahaga ja võibki teha, mis soovib.

Eesmärke võiks arutada ja seada koos, et üks ei liiguks ühes ja teine teises suunas

Selle juures näen siiski probleeme tekkimas vähemalt tulevikus. Kui üks on näiteks pensioniks kogunud ja teine pole? Kas siis ka kumbki peab enda rahaga hakkama saama? Et ise kulutasid kõik raha ära, nüüd vaata ise, kuidas saad?

Miks on rahast rääkimine raske?

Esimene probleem on see, et me pole üldiselt harjunud rääkima rahast. Äsja armununa tundub muidugi raha teema eriti kauge ja imelik kohe rahaasju arutama asuda.

Armumise ajal rahast rääkimine ei tule pähegi — Armastuse linn Pariis

Mina ka ei asunud mehega tutvudes seda kohe tegema, kuid mäletan, et teiste jutu põhjal tekkis mul alguses üks kord kahtlus, et appi, äkki mu mehele on raha kõige tähtsam! Õnneks oli tegemist inimestega, kellele endale raha on kõige olulisem elus ning kes tegelikult mu meest ei tunnegi.

See on minu arvates hea näide selle kohta, kui oluline on, et põhiväärtused peavad olema sarnased. Seda ka rahaasjades.

põhimõtted peavad samad olema — Kogu pere peaks ühes suunas liikuma

Kui ühe jaoks on raha kõige tähtsam, aga teise arvates on pere ja teineteisest hoolimine siiski tähtsam, siis on probleemid kerged tekkima. Kui aga mõlema jaoks on raha oluline ja rahaasjad peavad korras olema, kuid see pole elus kõige tähtsam, siis on elu oluliselt lihtsam.

Enda ja partneri tundmine

Olen ka varem maininud, et investeerimises on väga oluline enda tundmine. Sellepärast saad ainult sina investeerimisotsuseid teha. Tean, et tihti (eriti alustades) oodatakse, et keegi teine (ekspert, nõustaja) teeks minu eest otsused ära, sest mina ju ei tea ja kardan. Aga ainult sina tead, milline otsus laseb sul rahulikult öösel magada.

Ma ei väsi kordamast, et ükskõik mida ja kuidas teha, peaasi, et saad rahulikult magada

Samamoodi tuleb kasuks oma partneri tundmine, sellest tulenevalt saad otsustada, kuidas infot talle edastada ning kuidas, kui palju ja mis hetkel teda kaasata. Aga nagu sinu endagi puhul, peab otsused lõpuks tegema ikkagi su partner ise. Ja sa ei saa midagi eeldada.

Kuidas meil on?

Olen varem maininud, et meil on ühine raha, aga investeerimisega toimetan mina. Ehk, et toimetame koos, aga eraldi – ühine raha, tegelen mina, aga hoian meest kursis. Meil selline variant toimib hästi. Mõned mõtted enda kogemusest:

1. Tasub meeles pidada seda, et kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ei saa ju eeldada, et mees ka automaatselt vaimustuks. Lisaks ei ole temal seda infot, mida mina olen vebinaridest, raamatutest ja blogidest kogunud. Suhete puhul rõhutatakse, et ära eelda, et sinu kaaslane loeb su mõtteid. Siin toimib see ka. Minu teadmistest ja mõtetest jõuab (parimal juhul:)) kaaslaseni see osa, mida ma talle räägin.

Teadmisi tasub koguda järjepidevalt, kuid ära jää ootama, vaid tegutse

2. Ei tasu kohe inimest infoga üle külvata. Mõtle sellele, et enne kui investeerimisest vaimustusid/huvitusid, kuidas oleksid ise reageerinud? Jah rääkijaks on sulle kallis inimene, aga samas ju mitte ekspert (vaid alles alustaja)?

Investeerimine on teema, millest inimesed ühest küljest ei tea, teisest küljest on kuulnud ilmselt midagi negatiivset – petuskeemid, ruttu rikkaks, investeerimine on ainult rikastele jne. Selles mõttes pole just soodne pinnas investeerimise propageerima asumiseks.

Elus on nii vihma, kui kulda … peamine on, et kaaslane on toetav

3. Kui kaaslane pole juhuslikult juba investeerimisest huvitatud (võib-olla käisite koos koolitusel, lugesite sama raamatut jne), siis tuleb sinul see huvi tekitada. Mina hakkasin vähehaaval (see ei olnud teadlik strateegia) investeerimisest rääkima. Näiteks oma väikeseid eduelamusi jagama: laekusid esimesed dividendid. Esialgu küll vaid sendid, aga ma ei pidanud ise midagi nende teenimiseks aktiivselt tegema ehk et selgitasin põhimõtet, et paned raha enda heaks tööle.

4. Aeg ja hetk, millal rääkida – kui palju on partner valmis aega panustama, kui palju ta soovib teada saada ning millal on hea hetk rääkimiseks. Mina ise näiteks tegelen praeguseks investeerimisega oluliselt rohkem, kui ma alguses oleks arvanud. Olin kindel, et mulle sobib passiivne investeerimine, panen raha sisse ja see rahulikult toimetab. Samal ajal jälgin veidi infot, loen mõne raamatu, osalen mõnel vebinaril. Ehk, et taas kord: ära eelda, vaid tegutse rahulikult ja järjekindlalt.

5. Meie puhul toimib hästi rollide jaotus. See kõlab formaalsemalt ja rangemalt, kui see tegelikkuses on. Meil ei ole mingit lepingut või kirjutatud reegleid ja pole keelatud teisel ka tegeleda, aga tundub mõistlik ning toimib süsteem, et mina tegelen investeerimisega. Järjest rohkem arutan mehega oma mõtteid ja järjest rohkem on ta teemaga kursis ja sellest huvitatud.

Ühised eesmärgid hoiavad ka eraldi tegutsedes samal teel

6. Ära oota, et kaaslane vaimustub ka kohe või hakkab samuti tegelema. Ole avatud suhtumisega ja paindlik. Aja jooksul võib paljutki muutuda. Peaasi, et kõik toimib ja olete ise oma otsustega rahul.

Kokkuvõtvalt, kõige olulisem on see, et partner oleks toetav. Kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ta ei suhtunud negatiivselt, vaid toetas minu tegemisi. Tunne ennast ja oma partnerit. Rääkige, kuigi rahast rääkimine ei ole enamusele meist lihtne, ning leidke endale sobivaim variant.

P.S Rahast rääkimise muudavad lihtsaks ja põnevaks Räägiks rahast vestluskaardid.

Vali oma tee

Aeg-ajalt kipub investeerimise põhimõtete ja õpetuste seas ära kaduma see, et oma otsused tuleb ise teha ehk valida oma tee. Igaüks peab leidma endale sobiva, sest ei ole ühte kindlat teed, mida mööda kõik peaks minema.

Kindlasti tasub kursis olla teiste kogemusega ja ka õpetussõnadega. Need on väga olulised. Aga järeldused tuleb ise teha. Lähtudes endast ja enda olukorrast ja enda eesmärkidest.

See on üks asi, mida tahan siin blogis kindlasti kajastada. Otsin oma teed. Võibolla lõpuks jõuan samasse kohta, kuhu õpetused juhatavad, aga igaühel on oma tee sinna jõudmiseks.

kord on tee sirgem — Kord on tee sirgem …

Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Mis sobib mulle täna, ei pruugi mulle homme sobida. Inimesed muutuvad, olukorrad muutuvad, ajad muutuvad, arusaamad muutuvad. Kogu maailm on pidevas muutumises.

Kuidas käitud kriisiolukorras?

Keegi ei osanud koroonat ette näha. Kuidas oleks saanudki? Viiruseid on ennegi olnud.

Keegi ei teadnud ka kaua see kestab ja kuidas meid mõjutab. Enamus inimesi arvas, et majanduslangus saab olema oluliselt pikaajalisem, kui see seni on olnud.

käänuline oma tee — Kord on tee käänuline

Kuidas reageerisid koroonamärtsis, kui korraga oli kõik punases?

Kuidas tegid otsused? Olukorras, kus keegi ei tea, mis saama hakkab, ei ole abi teiste õpetussõnadest ega teiste kogemustest, sest keegi ei tea. Mitte keegi ei olnud varem selles olukorras olnud.

Kui turud rallivad ja kõik muudkui kasvab, on lihtne olla hea investor.

Tee otsused lähtudes oma strateegiast

Kuid oluline on teada, kuidas reageerid kriisiolukorras. Siis selgub, kui oluline on, et tunned ennast, aga ka see, et sul on olemas strateegia. Kui sinu strateegia on osta ja hoia, siis turu langused ja tõusud ei tohiks sind oluliselt mõjutada. Sina jätkad ikka samamoodi toimetamist. Sama sihi suunas liikumist.

Mingid korrektuurid võivad loomulikult olla vajalikud. Võibolla näitas kriis sulle, et miski sulle ei sobigi, on liiga riskantne. Et midagi on vaja muuta.

Peamine, et sa ei tee otsuseid emotsioonidest lähtudes ega sellepärast, et keegi teine nii teeb.

Nagu on öelnud investeerimisgurud: osta siis, kui teised ei julge; hoia eemale, kui teised on ahned. See ei ole loomulikult lihtne, kuid kui sul on strateegia paigas, siis on lihtsam oma teele kindlaks jääda.

Leia oma tee ja käi alati oma rada. Hoides silmad-kõrvad lahti, jälgides mida teevad teised, kuid otsustades alati ise.

Mitte keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha.

Armuda või mitte?

Osalesin eelmisel nädalal Jaak Roosaare koolitusel ja sain sealt mitu head mõtet. Üks neist puudutas levinud ütlust, et ära armu oma aktsiatesse/investeeringutesse. Aga teatud juhtudel tasuks just armuda.

Kuidas otsustada, kas armuda või mitte?

armuda aktsiatesse või mitte — Armuda või mitte?

Võiks armuda

Sõltub strateegiast ehk et kui sinu eesmärk on osta ja hoida, siis tuleb kasuks armuda sellesse aktsiasse. Et ei tekiks kiusatust seda müüa.

Näiteks mina ei raatsi müüa oma Kaubamaja aktsiaid. Olen neid pika aja jooksul vähehaaval ostnud ning sellega ilusti hinda keskmistanud. Kaubamaja on hea dividendi maksja. Plaanin seda positsiooni pikaajaliselt hoida, et dividende saada. Samuti usun, et Kaubamaja ei kao kuhugi ka muutuvas maailmas.

Vahepeal on see positsioon olnud väga ilusas plussis (enne dividendi maksmist), aga mul pole kordagi tekkinud kiusatust seda müüa.

armuda aktsiasse — Meile kõigile teada tuntud kaubamaja (pilt: kaubamaja.ee)

Ehk tasub armuda!

Väljend, et ei tasu armuda käib olukorra kohta, kus peaks müüma, aga ei raatsi. Tavaliselt on see olukord, kus ettevõttel ei lähe enam hästi.

Kaotus on valus

Me ei taha võtta vastu kaotust, sest kaotus on kaks korda valusam, kui samaväärne võit. Seetõttu hoitakse tihti liiga kaua langevat aktsiat lootuses, et ehk olukord muutub ja aktsia hind tõuseb tagasi vähemalt nulli.

kui armuda on otsust raskem teha — Otsuse tegemine on keeruline, eriti kui emotsioonid mängus (pilt: https://uxdesign.cc/decision-making-for-product-managers-7fef3292cb65)

Sest üks asi on paberil (internetipangas) punast miinust vaadata (ega see ka ei ole tore), aga see ei ole veel reaalne kaotus. Kui me aga müüme selle positsiooni kahjumiga, siis muutub paberil olnud miinus reaalseks kaotuseks.

Tihti on oluline kaotus kiirelt vastu võtta, et ta ei muutuks suuremaks. Loomulikult on olukordi, kus langus võib olla ajutine ja nagu ikka, seda ei ole nii lihtne hinnata.

Näiteks Kaubamaja aktsiate puhul, kui olukord peaks muutuma, siis peaksin suutma oma armumise unustada ja mõelda, kas muutus on lühi- või pikaajaline ja kas peaksin oma otsust seda aktsiat hoida, muutma.

Samas ei tasu rapsida, et iga väikese muutuse korral muudan oma strateegiat.

Meelerahu

Heal lapsel mitu nime – meelerahufond, hädaabifond, mustade päevade fond, ootamatuste fond jne, ehk tegemist on rahaga ootamatuste jaoks, mis tagab meelerahu.

Üks inimene ütles hiljuti, et ta ei saaks rahaliselt kuu aega olla ilma tööta.

Nii hirmutav. Seda enam, et ma ise ka aastaid elasin nii. Palgapäevast palgapäeva. Millegipärast kunagi ei mõelnud, et palk võib ka mitte laekuda. või kuidas see meelerahu mõjutab.

Mind on päevapealt vallandatud. Tulin just puhkusereisilt, kui sain e-kirja, et tule esmaspäeval asju üle andma, see on sinu viimane tööpäev.

Olin nagu ikka puhkuseraha enne reisi välja võtnud nii, et mul polnud lõpparvega ka suurt midagi saada (poole kuu palk). Huvitaval kombel see veel ei raputanud piisavalt, et oma rahaasjad kontrolli alla võtta. Ainus positiivne muutus oli auto odavama vastu vahetamine. Kuigi müügiks oli kehv aeg ja pidin uue auto sissemakseks väikelaenu võtma, siis pikaajaliselt oli see õige otsus. See näitab samas nii hästi, miks ootamatusteks peab valmis olema.

Keerulised suhted meelerahufondiga

Meelerahufondiga on mul siiani keerulised suhted:) Selles mõttes, et mulle ei sobi see soovitus, et kõigepealt kogu meelerahufond (3-6 kuu kulutuste raha, aga veel parem 9-12 kuud on tavaliselt soovitused), sest:

selle kogumine võtab kaua aega. Investeerimist alustasin 25 euroga kuus (saab ka 1€ alustada), sellise summaga annab ikka koguda. Minu mõte ei ole see, et mitte koguda meelerahufondi, vaid teha seda paralleelselt, et ei jääks investeerimisega ootama. Muidu võib investeerimise tuhin üle minna, lisaks on ju aeg investeerija parim sõber! Kui ei saa paralleelselt, nt ongi ainult 25€ kuus kõrvale panemiseks, siis näiteks ühel kuul see 25€ investeerida, teisel kuul panna meelerahufondi. Läheb veel kauem aega meelerahufondi raha kogumisega, aga oled vähemalt mõlemaga algust teinud ning sul on mingi raha meelerahuks olemas.

mulle ei meeldi seisev raha. Kuhu see paigutada? Üks variant on lühikesed tähtajalised hoiused nii, et neil erineval ajal tähtajad lõppevad, et sealt kiirelt raha kätte saada. Arvestades hoiuste intressi tundub mulle liiga palju jamamist.

Tihti tuuakse näiteks, et meelerahufondi vaja, kui mõni kodumasin katki läheb. Ma ei tea, kui kalleid masinaid teised ostavad, aga kui meil külmkapp eelmisel suvel väljavahetamist vajas, siis leidsin sobiva umbes 300€ eest. Natuke kuu kulusid tuli kokku tõmmata, aga ei pidanud kuskilt raha juurde võtma.

Olen ise mõelnud, et kui tekib mingi ootamatus, mida me ei saa igakuisest sissetulekust tasuda, siis mina müüks Balti võlakirjad. Need on küll head kindlad intressi maksjad ja portfelli tasakaalustajad, aga tavaliselt kauplevad börsil väikeses plussis ja kui tõesti häda käes, siis müüks ära. See mõte annab mulle meelerahu, et olen vähemalt osaliselt ootamatusteks valmis.

kogume maja jaoks. See on põhjus, miks mul praegu ei ole eraldi meelerahufondi. Kui juhtuks mingi suurem ootamatus, siis võtaks raha sealt. Ehk et minu jaoks on meelerahufond majafondi sees hetkel.

Kokkuvõtteks

Mõtle läbi, mis saab ootamatuste puhul. Meelerahufond on kindlasti üks väga hea asi, mis nagu nimigi ütleb, laseb öösel rahulikult magada. Aga see ei pea tähendama pangakontol või sukasääres seisvat raha. Samuti ei tähenda see, et enne ei või investeerimisega algust teha. Tasub koguda infot teiste kogemuste ja soovituste kohta, kuid alati tuleb teha ise otsus, mis just sinule sobib ja sulle meelerahu tagab.

Uskumused rahast

Meil kõigil on mingid uskumused rahast. Tavaliselt me neile ei mõtle, kuid need mõjutavad meid ning seetõttu on hea neid teada.

Meile kõigile on ilmselt tuttavad ütlused “raha ei kasva puu otsas”, “kergelt tulnud, kergelt läinud” või arvamus, et rikkus on midagi halba, negatiivset, kindlasti ebaausalt saadud…

Avastasin uskumuse raha kohta Austraalias — Uluru, Austraalia

Jääb mulje, et eestlase elu peabki olema raske. Kergelt ei tule ega tohigi tulla midagi.Enda uskumusi raha kohta ei olegi nii lihtne kindlaks teha. Kindlasti eelpool toodu on mind mõjutanud. Minu jaoks parim näide uskumustega seoses see, et olen alati uskunud, et mina olen pigem kulutaja tüüpi inimene ja et igasugune säästmine/kogumine on minu jaoks väga raske (kui mitte võimatu).

Selle parimaks näiteks on lugu Austraaliast. Elasin ja töötasin Austraalias kahe Iiri tüdrukuga. Teenisime kõik täpselt sama palju ning elamiskulud olid ka samad. Seega kõigil olid nii identsed võimalused säästa ja meie Aasia reisiks koguda, kui üldse võimalik.

Raske töö on eestlasele ikka omane olnud — Sorteerisime Austraalias paprikaid, kas piisavalt raske töö?

Tegelikkuses olime raha osas kõik kolm väga erinevad. Ühel Iiri tüdrukul oli alati raha ja kogumine tundus tal tulevat iseenesest. Teisel polnud mitte kunagi raha ja mina olin kuskil nende kahe äärmuse vahel. Mul õnnestus reisiks raha koguda, aga vähem, kui esimesel iirlannal ja väga suurte raskustega. Sellepärast tähendas säästmine/kogumine minu jaoks pikka aega enda piiramist ja koonerdamist. Midagi, mis oli minu jaoks raske ja ebameeldiv.

Nii enne, kui peale Austraaliat kasutasin reisimiseks raha “kogumiseks” varianti, et lihtsalt ostsin ühel palgapäeval lennukipiletid (võimalikult soodsad muidugi) ära ja elasin siis lihtsalt vähema rahaga palgapäevani. Reisile minnes võtsin puhkuseraha kaasa ja pärast reisilt tagasi tulles elasin taas lihtsalt selle rahaga, mis oli.

Tai — Aasia reis, mille jaoks raha üritasime koguda.

Niimoodi palgapäevast palgapäevani elades kasutasin suuremate asjade ostmiseks loomulikult järelmaksu ja kui esimest korda Euroopast välja reisisin – Indiasse – siis ei jagunud piletite jaoks palgast ja võtsin väikelaenu.

Tagantjärgi tundub ilmselge, et kui sain peale kulutamist väiksema rahaga hakkama, siis oleks üsna lihtsalt ka raha kogumisega hakkama saanud. Aga siis tundus see võimatuna. Liiga raskena.

Minu jaoks toimus muutus tänu sellele, et sain teada, et alustada võib väikeste summadega ning abiks on “maksa endale esimesena” põhimõte ehk et kanna kohe palgapäeval see summa eraldi kontole. Nii alustasin ma investeerimist 25€ kandmisega kasvukontole palgapäeval (abiks püsikorraldus). Nii lihtne see oligi.

Varem ma poleks selle pealegi tulnud, et see võiks nii lihtne olla ja et ei ole nii, et minul lihtsalt ongi raske raha säästa ja koguda:). Nagu see oleks kivisse raiutud. Uskumused raha kohta olid mind kõik need aastad tagasi hoidnud.

Austraalias avastasin uskumuse raha kohta, mis mind pikalt tagasi hoidis. — Austraalia on imeline

Kui alustad väikese summaga, mis sinu elukvaliteeti ei mõjuta ning mille kõrvale panemist sa ei märkagi, siis tekib harjumus ning saad aja jooksul vaikselt seda summat suurendada. Üsna pea hakkavad tekkima mõtted, kuidas sissetulekut suurendada, kust veel kokku hoida jne. Aga esialgu ei tasu selle peale mõelda, vaid oluline on endale teadvustada, et sinu uskumused ei pruugi õiged olla ja raha kogumisega saab igaüks hakkama.

Leia vaid enda jaoks alustamiseks sobiv summa ja hakka tegutsema!

(Õige) aeg

Investori suurim sõber on aeg ja suurim vaenlane õige aja ootama jäämine.

Liitintressi võlu

Olen juba mitu korda maininud liitintressi ja lubanud sellest lähemalt kirjutada. Mina olen liitintressist nii aru saanud, et kui sa laekunud investeerimistulu (või nt tulumaksu tagastuse III samba puhul) investeerid, siis kasvab sinu investeering aja jooksul oluliselt kiiremini, kui muidu. Ja seda ka võrreldes sellega, kui paneksid sisse suurema summa lühema aja jooksul.

Toon ühe näite kasutades liitintressi kalkulaatorit (googeldades leiab neid mitmeid, mina kasutasin seda: https://finantsvabadus.golive.ee/et/compound-interest-calculator). Kui alustan investeerimist 100 euroga ning lisan iga kuu 100 eurot, siis 6% tootluse juures on mul 10 aasta pärast 14796,04 eurot.

liitintress ja aeg — Näide liitintressist LHV finantsportaalist:
https://fp.lhv.ee/news/4842618

Aeg on investori parim sõber

Miks on aeg investori parim sõber? Kui ma samadel tingimustel toimetan 10 aasta asemel 15 aastat, siis on summa 26970,82 eurot. 20 aasta pärast, aga juba 43263,42 eurot. Ehk et ajas teenitud tulu kasvab. Kui võrrelda 10 aastat vs 20 aastat, siis on tulemus oluliselt suurem, kui kaks korda suurem (aeg on kaks korda pikem).

Ilma liitintressita oleks 20 aastaga tulemus 26440 eurot. Sellepärast on nii oluline esialgu saadud investeerimistulu reinvesteerida ja teha seda võimalikult pikka aega.

Aja olulisuse rõhutamiseks veel üks näide. Kui suurendada igakuiselt investeeritav summa 200 eurole, siis teenib 10 aastaga (investeeritud tulu reinvesteerides) sama 6% tootluse juures 29412,99 eurot. See on oluliselt rohkem, kui samal perioodil 100 euro kaupa investeerides, aga kui võrrelda kaks korda pikema ajaga, siis jääb kahekordse summa inveseteerimine oluliselt ajale alla: 29412,99€ vs 43263,42€. See tähendab, et kui investeerid 20 aastat igakuiselt 100 eurot teenid sama tootluse juures oluliselt rohkem, kui investeerides igakuiselt 200 eurot.

õige aeg ei saabu peale teatud hulga raamatute lugemist — Nii lihtne on alustamist edasi lükata, sest see ja teine raamat veel lugemata

Mina alustasin investeerimist 36-aastaselt. Mitte just väga vara, aga mul on hea meel, et ma ei jäänud ootama õiget hetke, vaid asusin kohe tegutsema. See tähendab kohe, kui teemast huvitusin ja selle kohta natuke infot olin otsinud. Tagant järgi mõeldes teadsin väga vähe, aga ei näe ühtegi põhjust, miks oleksin pidanud ootama. Alustada tasub väikeste summadega, siis ei ole kahju, kui kõik nii hästi ei lähe, kui tahaks.

Pole olemas “õiget” ega “ideaalset” aega

Võin oma kogemusest kinnitada, et aeg ei ole kunagi “õige”. Mul pole veel mitte kunagi tunnet olnud, et ma tean piisavalt, aga ma tean, et praktika on kõige parem õpetaja (igaks juhuks ütlen, et armastan ka raamatuid ja blogisid lugeda).

Teine mõte “õige” ajaga seoses on seotud mõttega, et praegu pole rahaliselt õige aeg. Et enne maksan oma võlad (nendega tasub loomulikult tegeleda ja kõik suure intressiga laenud ära tasuda) või et enne kogun endale suure meelerahufondi (sellel teemal kirjutan ka edaspidi pikemalt). Mina ei poolda ootama jäämist, sest aeg läheb. Ja nagu olen varem maininud, siis võib huvi ja soov investeerida aja jooksul lahtuda.

maja ja õige aeg — Maja ehitamine ei ole just ideaalne aeg investeerimiseks

Minul ka ei ole ideaalne aeg investeerida, sest ehitame maja ehk et suur osa meie sissetulekust läheb majafondi. Olen korduvalt mõelnud, et äkki peaks investeeritava raha ka majafondi panema ehk et investeerimises nt pausi tegema. Aga siis ma mõtlen sellele, kui tähtis on investeerimises aeg ja kui väike see summa maja ehitamise jaoks on, mida ma investeerin (kirjutan kindlasti edaspidi ka teemal üksi vs koos investeerimine, aga ütlen ära, et meil on raha ühine, aga investeerimisega tegelen mina).

Seepärast ei väsi ma rõhutamast, et hakka lihtsalt pihta. Ära jää ootama! See, et sa investeerimisest huvitud on juba väga suur võit.

Kuhu investeeriksin 100, 1000 või 10000€?

Hiljuti oli Äripäeva raadios arutelu ja kuigi ma arutelu ei ole kuulanud (tasuline), siis mõtlesin samuti kuhu investeeriksin mina sellised summad investeeriksin (lisasin mõtisklusse 100 000 eurot ka). Sotsiaalmeedia arutelus jäi silma, et 100 eurot ei peetud miskiks ja selle võiks lihtsalt ära kulutada.

http://bweducation.businessworld.in/article/Why-Is-It-A-Good-Time-For-Students-To-Invest-In-The-Stock-Market-/13-01-2021-364938/

Kes mu varasemaid postitusi on lugenud ilmselt aimab, et mina nii ei arva. Olen ju nimeks valinud Mikroinvestor ning mina tahan just julgustada inimesi väikeste summadega investeerima. Saab vead väikeste summadega tehtud. Lisaks säästmise, kogumise ja investeerimise harjumuse ning rahaasjad korda. Ja ei ole vabandust, et ei saa hakata investeerima, sest raha pole.

Kui alustamiseks peaks olema 1000 eurot, siis see oleks liiga suur takistus paljudele (sh mulle). See ju ei tähenda nagu ei võiks 1000 euroga alustada, aga minu meelest on suuremat summat mõnes mõttes raskemgi investeerida, kui väiksemat. Riskid on kohe suuremad ja ka hirm raha kaotada.

Mida teeksid 100 euroga?
https://www.istockphoto.com/photo/stacks-of-100-euro-banknotes-gm511213785-46492246

Kuhu investeeriksin mina?

100 eurot: Valikuid on minu jaoks 3: III sammas, kasvukonto või Balti börsilt aktsiaid.

Milline neist valida sõltub näiteks sellest, mis juba on portfellis? Kas III sambasse paned juba 15% oma sissetulekust?

Minu esimene valik oleks Balti börsilt mõni dividendiaktsia, aga praegusel hetkel börs niimoodi rallib – kirjutamise hetkel on esimest korda minu mäletamist mööda olukord, kus tänasel päeval on kõik minu jälgimisel olevad aktsiad tõusnud ehk rohelises! Seetõttu ma ei kiirustaks midagi sealt hetkel ostma.

Öeldakse, et ära näpi, kui sa ei saa aru. Ja praegu ma ei saa absoluutselt aru, mis Balti börsil toimub.

Üks äge pilt aktsiaturu kohta https://blogs.lse.ac.uk/businessreview/2020/04/23/coronavirus-and-the-stock-market-science-cannot-predict-the-outcome-but-does-it-matter/

Samas on praegu käimas dividendide hooaeg nii, et kui tahaks veel sel aastal Balti börsilt dividende saada, siis nagu võiks midagi osta. Samas kui hinnad niimoodi tõusevad, siis jääb dividenditootlus järjest vähemaks. 100 euro eest ei saa summaliselt nagunii just suurt summat.

Seega hetkel ma vaataks pigem kasvukonto poole eeldusel, et III sambasse juba läheb 15% sissetulekust (NB! Siia ei arvestata ükskõik, mis sissetulekut, nt oma firmast makstud dividendid ei lähe arvesse, aga erisusi on veel. Sellest palju ei räägita, sest tavaliselt eeldatakse, et saadakse peamiselt palgatulu). Kui läheb väiksem osa, siis paneksid III sambasse.

Aga, kui summa on suurem?

1000 eurot: selle summa eest ma ostaks kindlasti Balti börsilt dividendiaktsiaid. Taas sõltub, mis juba portfellis on (minul hetkel ainult 5 erinevat aktsiat!) ja mis kogustes. Lisaks arvutaksin läbi, kas oleks mõtet osta mõnda aktsiat, millelt veel saab dividendi sel aastal. Nt Tallinna sadam? Merko ja Nordecon maksavad head dividendi, aga nende hind on uskumatult kõrgele rallinud. Neid ma ei puutuks hetkel.

Mulle endale meeldib viimase hetkeni dividende maksvaid aktsiaid osta, kuid üldise hinnaralliga seoses oleksin praegu pigem ettevaatlikum ja arvutaksin, kas minu jaoks on piisav dividenditootlus (mul ei ole konkreetset % paika pandud). Kui ei ole, siis oleks variant osta näiteks Kaubamaja aktsiaid, kes on juba oma dividendid välja maksnud.

Kas keerulisem on väiksema või suurema summaga?

Kuhu investeeriksin suuremad summad, kas nendega on keerulisem või hoopis lihtsam?

10 000 eurot: selle summaga on minu arvates kõige keerulisem ja taas peamiselt Balti börsil toimuva ralli pärast, sest minu mõte oleks jaotada see summa mõne Balti aktsia vahel. Hetkel jälgiksin veidi hindu ja nagunii on mõistlik oste ajas hajutada. Minu jaoks on oluline ka jälgida, et ühegi aktsia maht ei muutuks portfellis protsentuaalselt liiga suureks. Samas on hind oluline ja kui saaks mingit aktsiat minu jaoks hea hinnaga (sest hea hind on väga suhteline mõiste), siis võib ajutiselt selle aktsia maht olla portfellis ka suurem, kui ma muidu sooviks.

Teine variant oleks vaadata kinnisvara poole. Kinnisvara mu portfellis hetkel ei ole ja on silma jäänud, et seal sektoris ka käib mingi ralli, siis peaks asja natuke uurima. Aga see summa võiks olla piisav sissemakseks või lausa korteri ostuks mõnes väiksemas kohas (ma ei väsi kordamast, et Tallinn ei ole kogu Eesti, sest eemalt jääb tihti selline mulje).

Korraga suurem summa raha

100 000 eurot: ostaksin kinnisvara. Peaks taas uurima, mida turul pakkuda on, aga midagi vast ikka leiab. Sellist summat saab vabalt ka mingi aeg pangakontol hoida (täpselt see summa on tagatud), kuigi mulle seisev raha üldse ei meeldi. Samas ei saaks seda raha kuskile ära ka panna, sest kunagi ei tea, millal tehinguks läheb.

Ühesõnaga, mul ei oleks ühegi summa vastu midagi, küll ma leiaks, mida sellega teha. Samas mingeid väga huvitavaid või erilisi mõtteid mul ka ei tekkinud ning olenemata summast jõudsin suhteliselt samade tegevusteni. Alles 100 000 juures tegutseksin veidi teisiti ehk esimene valik oleks kinnisvara.

Võibolla kui oleks tegemist miljonitega tekiks loovamaid ja lennukamaid ideid!

P.S Aktsiate puhul tasub mõelda portfelli võlakirjade lisamisele.

Kui vajad abi alustamisel, siis vaata 4 sammu, kuidas alustada või liitu Alustava investori mentorprogrammiga.

Kas säästmine tähendab koonerdamist?

Säästmise teemal on nii palju kasulikku infot võimalik leida (nt Kogumispäeviku grupp Facebookis), et ma oma blogis sellest palju rääkida ei plaani. Säästmine on aga investeerimises oluline ning seetõttu mõtlesin natuke oma mõtteid kirja panna. Kõige olulisemana tundub mulle, et säästmise all mõistetakse tihti koonerdamist. Et raha võib kulutada minimaalselt, midagi osta ei või, elu nautida ei saa… Eks mõne inimese jaoks võib säästmine seda tähendadagi ja lühiajaliselt on ka see võimalik, kuid kaua nii ei suudaks. Ja investeerimine on pikaajaline tegevus. Maraton, mitte sprint.

säästmine koonerdamine — Säästmine vs koonerdamine

Mõistlikkus

Minu lemmikpõhimõte on mõistlikkus – igas valdkonnas elus. Maailm ei ole must-valge ning ei tasu äärmustesse minna. Mõistlikkus on paindlik ning tähendab igaühe jaoks erinevat, aga alati tasub mõelda igat otsust tehes, kas see on mõistlik? Mõistlikkus tähendab ka ratsionaalsust. Mitte, et meist keegi täiesti ilma emotsioonideta suudaks otsuseid teha. Ja kas peakski? Mina elasin varem palgapäevast palgapäevani peamiselt seetõttu, et minu arvates tuleb elu nautida ja säästmine tundus liiga piirava ja tüütuna. Ma ei olnud muidugi ka eriti rahatark, nt polnud kuulnud “maksa endale esimesena” põhimõttest ja ei teadnud midagi investeerimisest (samas tegin vabatahtlikult II samba ja korraks oli ka mul III sammas). Kuid peamine takistus oli tagantjärele mõeldes ettekujutus säästmisest kui koonerdamisest. Et mis elu see on.

nautimine säästmine — Elu tuleb nautida ka praegu, mitte kunagi kaugel tulevikus

Leia endale sobiv viis

Tegelikkuses tuleb lihtsalt leida tasakaal ning endale sobiv viis, kuidas säästa. Kellele sobib ümbrikute meetod (jagab mitmesse ümbrikusse teemade kaupa sularaha, mida võib selles kategoorias kulutada), kellele mitme konto süsteem (mulle endale pigem see), kes kannab iga teenitud lisasumma kohe investeerimiskontole (kasutan osaliselt) jne. Tasub katsetada erinevaid variante ja leida see, mis sobib. Et tunneks ennast hästi.

kulud kirja — Kuludel tasub silm peal hoida, ka reisides

Kulude jälgimine

Näiteks eelarve pidamine/kulude jälgimine. Minul ei ole eelarve tabelit ja ma ei kavatse seda ka kunagi teha. Aga mul on kulude tabel. Alguses märkisin mõned kuud detailselt üles, millele raha kulub, et saada ülevaade oma kulutustest. Nüüdseks märgin lihtsalt summa tšekilt ja ainult vahest toon eraldi välja mõne ebatavalisema kulu (a la ostsime veini paar pudelit:)). Loomulikult on mul eesmärk, kui palju umbes võiks kuluda ning poes jälgime soodsamat hinda, aga näiteks oma lemmiku kodujuustu ostan alati, mitte ei vali kõige soodsamat. Samas olen üle vaadanud kõik kodukulud ja -lepingud (elekter soodsama vastu vahetatud), aga need on ühekordsed tegevused, mida võiks aeg-ajalt korrata. Mitte ei pea pidevalt sellega tegelema. Üldse on hea soovitus teha suured asjad väiksemateks tükkideks. Nt eesmärk kulusid kokku hoida võib tunduda suur ja laialivalguv, aga vali üks valdkond, millega kõigepealt tegeleda.

säästmine maal — Maal elamine seab omad piirangud, nt autota elu on maal tihti võimatu

Kuidas mina kulud kontrolli all hoian?

Pesumasina panen tavaliselt tööle soodsama elektri ajal, aga vajadusel muidugi ka muul ajal. Põrandakütet hoian sees nii palju, et oleks mõnus kodus olla, mitte ei kõnni külmal põrandal, et raha kokku hoida. Sest mind häirib külm põrand. Ja peale Austraalias elamist, ei talu ma üldse külma. Minu kodu peab kindlasti keskmisest soojem olema. Minu nõrkuseks ei ole riided ega kingad (ma ei ole sajajalgne:)), vaid raamatud. Mul on olnud perioode, kus on õnnestunud seda piirata ja hoopis raamatukogust raamatuid laenutada… aga pikaajaliselt see plaan ei toimi. Eriti kuna e-raamatu saab kohe kätte, ingliskeelsed raamatud on tihti väga soodsa hinnaga (järelikult nende ostmine säästmine!) ja mulle ei meeldi, kui raamat ei ole heas seisukorras (eriti häirivad mind lõhnad). E-raamatud ei võta ka kodus ruumi, aga kahjuks meeldivad mulle ikka paberraamatud ka.

raamatud säästmine — Minu nõrkuseks on raamatud, mis panevad minu säästmise püüded tihti surve alla

Kokkuvõtteks

Et jutt liiga pikaks ei läheks, siis kokkuvõtvalt ma jälgin nüüdseks jooksvalt kulusid toidule ja raamatutele, aga ma ei unusta, et enda vastu tuleb hell ja hea olla. Raamatuid ma võiks osta lõputult ja sellepärast olen pannud endale eesmärgi, palju ma võin kuus raamatuid osta. Panen praeguse eesmärgi kirja ka, sest see pidi mõjutama eesmärki täitma: 1 e-raamat kuus (tavahinnaga, eelistatult soodsa hinnaga) ja mõned e-raamatud, mida nagunii tahaks ja mis on väga soodsa hinnaga (u 1-3 eurot). Paar korda, kui olen nende soodsate raamatutega liiga hoogu sattunud, olen “karistuseks” kandnud raha investeerimis- või kasvukontole. Kulusid aitab all hoida ka põhimõte maksa endale esimesena ja see, et ma kipun tegelikult väga vähe raha endale kulutamiseks jätma.

nautimine — Vahest lubame endale mõnusa latte kohvikus

P.S Kurikuulsa latte teema kohta: meil on kodus kohvimasin, millega lattet teha. Üliharva, kui oleme kodust eemal lubame endale mõne latte.