Olin juba mõnda aega investeerinud, kui märkasin, et mul oli tekkinud investeerimispäevik. Füüsiline märkmik, kuhu ma kirjutasin oma investeeringud, eesmärgid, mõtteid jne. Armastan märkmike ning tundsin, et käsitsi kirjutamine annab mulle parema ülevaate, aitab seada selgemaid ja läbimõeldumaid eesmärke ning mõtted jäävad läbikirjutades paremini meelde.
Öeldakse, et kirja pandud eesmärk täitub tõenäolisemalt. Seda tundsin ka. Eesmärk ei tohtinud olla liiga suur, vaid pidi tunduma saavutatav. Selle jälgimiseks joonistasin päevikusse edumeetri (progress bar`), kus värvisin ära oma väikesed sammud eesmärgi suunas.
Edumeeter ehk progress bar
Mõtlesin, et kui see päevik on mulle nii suureks abiks, siis ta võiks ka teisi aidata. Arvasin, et kindlasti on palju selliseid päevikuid juba olemas, kui üllatuslikult mina midagi sarnast ei leidnud. Ka mitte ingliskeelsena.
Järelikult tuleb ise toode teha. Olin juba varem 2 reisivõluri toodet teinud nii, et toote tegemine oli selge. Pidin ainult läbi mõtlema, kuidas see päevik kõige paremini kasutajat aitaks.
Reisivõluri reisipäevik aitab sul reisi nautida
Sellest tekkis päeviku samm-sammuline ülesehitus, mis oli ka minu kursuse “Rahatarkuse nurgakivid” kondikavaks ning millest lähtusime Kati Oravaga ka “Visuaalse lihtsustamise lühikursusel”. Kõigepealt mõelda, mis on sinu miks? Miks sa üldse tahad oma rahaasjadega tegeleda? Miks investeerida? Sest see on pikaajaline teekond. Mitte sprint, vaid maraton.
Seejärel kaardista hetke olukord, sea eesmärgid ning pane paika oma põhimõtted (strateegia), millest sellel pikal teekonnal lähtuda. Oledki valmis teele asuma!
Oluline on aeg-ajalt kokkuvõtteid teha, et siis edasi minna.
Investeerimispäevik on 12 kuu märkmik, st kuu nime kirjutad ise. Võid märkmikuga alustada ükskõik, millal ning võid seda täita ka iga paari kuu tagant või hoopis poole aasta kaupa. Oluline on aeg-ajalt päevik kätte võtta ja teha väikeseid kokkuvõtteid. Kas oled teel oma eesmärkide suunas? Kas eesmärgid on vahepeal muutunud? Mis on sinu järgmine samm?
Mikroinvestori investeerimispäevik aitab alustada ning seejärel järjepidevalt tegutseda. Need on 2 kõige raskemat asja rahatarkuse teekonnal.
Tee vahekokkuvõtteid, et märgata väikeseid edusamme
Rahatarkuse teekond ei ole sprint, vaid maraton. Sellel pikal teekonnal kulub iga abiline marjaks ära.
Investeerimispäevik sobib hästi ka kingituseks – sõbrannale, emale, endale, lapsele … See on sõbralik viis nügida seda lähedast, kes rahatarkuse maailma pelgab või pidevalt lubab esimese sammu ära teha, kuid selleni kuidagi ei jõua.
Nii ilusa ja sametise päevikuga on lausa lust tegutsema asuda!
Lühidalt selleks, et sa omaksid kontrolli oma raha üle. Ehk et Sina kontrollid raha, mitte ära lase rahal ennast kontrollida.
Veel lihtsamini öeldes: et sa teaksid, kust su raha tuleb ja kuhu läheb? Heal lapsel mitu nime: räägitakse ka nt rahavoogude tabelist. Aga tähtis ei ole nimi ega kuidas sa täpselt arvestust pead ja ülevaadet omad. Peamine on asju mitte liiga keeruliseks ajada.
Kuidas mina toimetan?
Sissetulekud märgin investeerimispäevikusse. Kõigepealt siis, kui kaardistasin oma rahalist olukorda, aga ka igakuiselt on pisike tabel. Kuna sissetulekud on tavaliselt regulaarsed ja neid ei tule mitmest erinevast allikast, siis nendega on tavaliselt lihtne.
Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord
Erandiks on, kui laekub kuskilt midagi lisaks – saad sünnipäevaks, müüd mõne endale ebavajaliku asja jne. Selle raha panen eraldi kirja ning kannan üldreeglina kohe investeerimiskontole. Sest minu meelest on superhea soovitus iga lisasumma investeerida!
Erandeid on kindlasti ka. Vahest on kahjuks ka ootamatuid väljaminekuid, aga üldpõhimõttena on see super. Sest lumepall veereb ja väikestest summadest saavad ajapikku suuremad!
Mul üks lihtne tabel on rahavoogude (sissetulekud-väljaminekud) kohta suure tabelite armastajana siiski ka. Seal ma arvutan ka säästuprotsenti ja eraldi mitu % läks investeeringutesse (sest säästud hõlmavad ka nt majafondi).
Kulud
Alguses, kui mul polnud absoluutselt aimu, kuhu see raha kaob – ainult, et palgapäevaks on alati otsas, kaardistasin ma mingi aeg väga täpselt oma kulutused. Panin kirja ka konkreetselt, mida süüa ostsin ja palju maksis, et vaadata, kas millelegi kulub liiga palju või on mõni asi liiga kallis.
Avokaadod tuuakse aeg-ajalt näiteks säästmisest rääkides
Kuulus on näide, et ready to eat avokaadod olevat justkui priiskamine. Mina arvan, et lihtsalt tihti on need liiga valmis ja pigem tasub osta veidi rohelisemaid ja lasta neil kodus küpseda. Aga eks see üks katse-eksitusmeetod ole avokaadodega, sest ikkagi kunagi ei tea, kuidas nad seest on.
Samas, kui ma oleks kindel, et need oleks alati just õiges küpsusastmes, siis minu jaoks ei oleks nende hind raiskamine, sest väga nõme on hommikul avastada, et avokaado ei kõlba enam ja rohkem ei ole ka kodus.
Lihtne variant
Nüüdseks on mul kulude tabel, kuhu panen üldsumma, palju poes läks ja ei too eraldi välja, et ostsin ka WC paberit ja šampooni. Need on vajalikud kulud ja ma ei näe mingit vajadust teada, palju mul kuus konkreetselt neile asjadele kulus. Varumise kommet mul pole, topsikuid vannitoas on peaaegu alati minimaalselt ning majapidamistarvete osas ma laristama ei kipu.
WC paberi kulu üle ma eraldi arvestust ei pea
Poes vaatan hinda, aga alati kõige odavamat ei osta, sest nt kodujuust peab mul karulaugupesto oma olema. Olen rõõmus, kui on soodukaga, aga kui pole, siis pole nõus mõnda teist ka sööma. Need sendid ma arvan, et summa summarum midagi ei muuda.
Alguses muideks sattusin veits hoogu ja oleksin valinud odavaima kodujuustu. Aga siis hakkas mingi hetk tunduma, et elu ei saa üldse enam nautida …
Jälgin hinda ja millele kulutan, aga liiga keeruliseks ka asja ei mõtle.
Nõrkus
Ma ei ole kunagi (üks erandlik periood on elus olnud ja pole vist üllatus, et see oli väga stressirohke aeg) suur riiete/jalatsite/kottide shoppaja olnud. Nii, et neile mul raha eriti ei kulu. Vahest ikka on midagi vaja, aga siin ma tõesti suudan enamasti lähtuda vajadusest, mitte tahtmisest (väga hea nipp on enne ostu alati küsida, kas mul on seda asja päriselt vaja või lihtsalt tahan seda? Samas vahest võib ikka endale osta ka asju, mida lihtsalt tahad).
Minu nõrkuseks on raamatud, mis panevad minu säästmise püüded tihti surve alla
Minu nõrkuseks on hoopis raamatud. Ja on olnud põhikooli ajast saadik, kui raamatupoed avastasin (õnneks maal ei sattunud neisse väga tihti). Minu unistus oli minu isiklik raamatukogu, kus on minu lemmikraamatud, mida saan iga hetk nautida!
Sellest unistusest ma pole loobunud ja pole kavas ka, aga teades oma nõrkust, olen endale piirangud seadnud.
Mitte, et ma end üle ei kavaldaks!
Üritan endale seada ette arvu, mitu raamatut võin osta ja isegi vahest valdkonna või et nt soodsad e-raamatud on eraldi kategooria.
Aga märkasin korraga, et kui üles ei märgi ostetud raamatuid, siis nii kergesti võib endale tunduda, et sel kuul polegi raamatuid (eriti) ostnud. Kahjuks näitavad numbrid halastamatult tegelikkust. Nii on mul kulude tabelis eraldi arvestus raamatute kohta.
Mis mul seal tabelis üldse on?
Toidukulud, mille alla käivad ka majapidamistarbed. Kodukulud (elekter, vesi, telekas, Internet, aeg-ajalt kindlustus) ja raamatute kulu:). Ja ongi kõik.
Aga eelarve?
Eelarvet kui sellist mul klassikalises mõttes ei olegi. Oma rahaasjadega toimetan hoopis nii, et kannan teatud summa kohe, kui laekub (sellepärast mul pole enam püsikorraldusi) majafondi ja investeeringuteks.
Need on igakuiselt konkreetsed summad, aga vahest võivad need muutuda. Näiteks praegu mõned kuud ma investeeringutesse raha ei pane (v.a III sammas) seoses majaehituse hooajaga. Aeg-ajalt vaatan ka summad üle, kas saaks või võiks midagi muuta.
Igal kuul panen eesmärgid kirja, vajadusel täiendan jooksvalt
Summad panen kirja investeerimispäevikusse eesmärkide alla. Iga kuu kohta märgin, mis summa kavas kuhu kanda, iga 12 kuu kohta märgin üldisema eesmärgi – nt palju kokku tahan panna või et soovin sügisest nt summat suurendada.
Kokkuvõtvalt
Eelarvet, kui sellist mul polegi. Mul on kulude tabel, mille täitmise olen teinud võimalikult lihtsaks (telefonis). Aeg-ajalt vaatan pangaväljavõttest üle, kas on kõik kirja saanud, aga üldiselt üritan võimalikult kohe tabelisse panna. Eriti sularaha (sellisel juhul võtan tšeki ka, muidu võib ununeda).
Eelarve asemel märgin investeerimispäevikusse eesmärgi palju kuhu raha kannan ja panen ka kõik tegevused kirja. Sest kuigi nt mul oli kirjas, et ma aktsiatesse raha augustis ei pane, siis näpistasin oma sünnipäevaks saadud rahast 50€ ja ostsin sadama aktsiaid.
Kuidas toimetad oma rahaasjadega sina?
Halda nõusolekuid
Et tagada parim kasutajakogemus kodulehel, kasutame küpsiseid. Kui sa nõustud küpsistega, töötleme selliseid andmeid nagu kodulehel liikumine või unikaalne ID sellel kodulehel. Küpsistega mitte nõustumine võib mõjutada mõningaid kodulehe funktsioone.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
