Investeerimisblogi - Mikroinvestor

Miks tasub oma tugevusi teada?

Tea enda tugevusi – see on Sinu vundament enesekindluseks ja konkurentsieeliseks

Külalispostitus palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annuselt.

Kas Sina tead, mis on Sinu tööalased tugevused? Ja oskad neist ka selgelt ning veenvalt rääkida?

Minu 15+ aastat kogemust palgateadlikkuse valdkonnas on näidanud, et just see oskus – tunda oma tugevusi ja neid enesekindlalt esitleda – eristab tööle kandideerides enesekindla kandidaadi teistest.

Palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annus — Mis vahe on oskusel ja tugevusel?

Oskus ei pruugi olla tugevus

Sageli küsitakse minu käest: “Mis vahe on oskusel ja tugevusel?”

See on väga hea küsimus. Toon näite.

Oletame, et oskad Excelit kasutada – oled õppinud teatud funktsioonid selgeks, saad oma töö tehtud. See on oskus.

Kuid see ei tähenda, et numbrite maailm või andmeanalüüs oleks Sinu tõeline tugevus. Võib-olla teed Excelis tööd vaid seetõttu, et see kuulub Su tööülesannete hulka – mitte seetõttu, et see Sind sisemiselt sütitab või teistest esile tõstab.

Tugevus, erinevalt oskusest, on midagi sügavamat. See on midagi, mis:

- tuleb Sul loomulikult ja kergusega,
- mida naudid,
- mille eest oled saanud korduvalt tunnustust,
- ja millega lood oma töös väärtust.

Tugevused ei ole oletused, vaid kinnitust saanud faktid.

Kas oma tugevusi peab varjama? — Kas oma tugevustest rääkimine on uhkustamine?

Oled Sa kohanud inimest, kes ütleb enda kohta näiteks: “Ma olen hea suhtleja.” Aga kas see on inimese subjektiivne hinnang või ka teiste poolt saadud selge tagasiside?

Hea suhtleja ei tähenda ainult julgelt rääkimist või esinemist. Ta oskab kuulata, märkab teist poolt, loob väärtust dialoogis, ning jätab teisele tunde, et teda kuulati ja mõisteti.

Selleks, et enda tugevusi objektiivselt hinnata, ei piisa ainult isiklikust arvamusest. Minu soovitus enda tööalaste tugevuste kaardistamisel: Mõtle ja tuleta meelde, mida on Sulle tänu või tunnustusena öelnud Sinu otsesed juhid, kolleegid või pikaajalised koostööpartnerid? Kui öeldust koorub välja selge muster, mida on mitmed inimesed öelnud Sinuga koostöö kohta – just see ongi Sinu tugevus, milles ei ole tarvis kahelda! Ehk oled isegi sama enda tugevuseks pidanud ja nüüd oled sellele ka kinnitust saanud.

Kas oma tugevusi peab varjama?

Enda tugevuste esitlemine ei ole eneseupitamine ega uhkustamine, mida vahel ekslikult arvatakse.

Liigne tagasihoidlikkus ei ole voorus igas olukorras.

Kui oled näiteks sünnipäevapeol või trennis, on tagasihoidlikkus kena sotsiaalne norm. Sa ei räägi võhivõõrale ära kogu oma elulugu ja keerukusi, millega täna maadled. Kuid tööle kandideerides jätab liigne tagasihoidlikkus Sinu tegeliku tööalase võimekuse peitu.

sinu tugevused peavad olema CVs kirjas — Värbaja ei ole selgeltnägija

15+ aasta jooksul nõustades olen näinud, kuidas paljud võimekad inimesed jätavad oma tugevused ja saavutused CVs mainimata. Kartes, et see võib tunduda “kiitlemisena”. Kuid tõde on see, et:

- Värbaja ei ole selgeltnägija. Kui Sa oma tugevusi välja ei too, ei saa keegi nende olemasolust aimu.
- Tugevused ja Sinu tööalased saavutused on need, mis teevad CV silmapaistvaks ning äratavad huvi kutsuda Sind töövestlusele. Ja seal saad neid kinnitada läbi eluliste näidete.

Tugevused töövestlusel: kuidas neid sõnastada?

Oletame, et oled kirjutanud oma CVsse, et sinu tugevused on lahenduskeskne mõtlemine ja detailitäpsus.

Vestlusel küsitakse: “Palun räägi, mida need tugevused Sinu jaoks tähendavad ja too mõni näide.”

Millega sa teistest kandidaatidest eristud?

Sa vastad: “Need on omadused, mida on toonud esile mu juhid ja kolleegid. Näiteks aitasin eelmises töökohas märgata ühe olulise protsessi kitsaskohta, mida keegi varem polnud märganud. Tänu minu lähenemisele saime selle ümber kujundada ning kokku hoida sadu töötunde kvartalis.”

Selline enesekindel ja faktipõhine vastus näitab Sinu palgateadlikkust – tead, milles oled töötajana tugev ja kuidas see loob tööandjale väärtust.

Palgateadlikkus – kuidas see seondub tugevustega?

Palgateadlikkus tähendab teadmist oma tööalasest väärtusest ja oskust seda sõnadesse panna. Enda tööalase väärtuse sõnadesse panemine algab juba CVst:

- Kas Su tugevused on selgelt välja toodud?
- Kas Sinu saavutused on nähtavad?
- Kas Sinu CV eristub selgelt teistest, pealtnäha sama tugevate kandidaatide CVst?

Ja jätkub töövestlusel, kus Sa oskad:

- enda tugevusi veenvalt avada,
- näidata nende väärtust just selle rolli kontekstis, kuhu kandideerid
- ning seeläbi näida tugeva ning kompetentse kandidaadina.

Kokkuvõtteks

Kui Sina ei usu enda tugevustesse ega räägi neist, miks peaks siis tööandja uskuma Sinu sobivusse?

Töömaailm on muutunud ja konkurents tihe. Eestis on üle 600 000 palgatöötaja. Kui soovid eristuda ja liikuda teadlikult oma karjääris edasi, pead teadma:

- mis on Sinu tugevused,
- kuidas need on tööandjale väärtuslikud,
- ja kuidas neid enesekindlalt esitleda.

Kõigest saad põhjalikult lugeda minu raamatust “Palgateadlik läbi elu”, mis on esimene Eestis välja antud põhjalik käsitlus palgatöö väärtusest ja tööalase enesejuhtimise tähtsusest. Olen ühendanud töötaja ja tööandja vaatenurgad tervikuks – ausalt, tasakaalustatult, kogemuspõhiselt ja praktiliselt.

Olen Irene, palgateadlikkuse sõna- ja kontseptsiooni autor ning juhtiv koolitaja Eestis. Palgateadlikkus sai alguse minu enda valusast koondamise loost ja lõputuna näivatest tööotsingutest aastal 2009.

Soovid abi enda tugevuste kaardistamisel või palgateadlikkuse kasvatamisel? Võta ühendust – aitaksin rõõmuga. 🌟

Jälgi mind LinkedInis ning tule meie vebinarile “Kuidas olla edukas tööturul (ka majanduslanguse ajal)?” juba 29.aprillil kl 19:00 Zoomis.

NB! 4 kiireimat, kes kirjutavad vebinari ostes kommentaari kasti “päevik” saavad kingituseks TASUTA Mikroinvestori investeerimispäeviku.

Kuidas pöörata oma nõrkused enda kasuks?

Kirjutasin oma eelmises blogipostituses väga levinud soovitusest, et teeskle, kui sa midagi ei oska uuel töökohal (fake it till you make it).

See teema pani mind pikemalt mõtlema tugevuste ja nõrkuste teemal. Tavaliselt küsitakse töövestlusel sinu tugevuste ja nõrkuste kohta. Mina usun, et ka nõrkuste puhul on ausus parem, kui teesklemine.

Samuti ei jäta head muljet, kui sa ei oska oma nõrkusi välja tuua. See viitab eneseteadlikkuse puudumisele või ebakindlusele.

kuidas oma nõrkused tugevusteks pöörata — kuidas rääkida oma nõrkustest?

Kuidas oma nõrkustest rääkida?

Mulle meenub üks töövestlus, kus küsiti lisaks minu tugevustele ka nõrkuste kohta. Olin vestluseks hästi valmistunud. Vastasin, et minu nõrkuseks on see, et ma tahan alati endast parima anda.

Miks see on nõrkus? Sest see tähendab, et mõnda asja võib jäädagi lihvima ja töökoormus võib väga suureks minna. Alati on aeg piiratud. Seepärast ei saa jääda kinni sellesse, et tegelikult saaks veel paremini.

Kuid ma ei piirdunud töövestlusel sellega. Täpsustasin, et olen õppinud, et ei ole mõtet jääma lihvima, vaid tuleb otsustada, et olen andnud endast praeguses hetkes parima ning tulemus on piisav.

Sellega muutsin ma oma nõrkuse tugevuseks.

Jah tegelikkuses see alati ei õnnestu, aga minu vastus näitas seda, et ma olen teadlik, et kipun seda viga tegema. Samuti näitab see, et ma õpin ja arenen. Annan alati endast parima, aga mõistan, et peaga vastu seina pole ka mõtet joosta. Tuleb leida mõni muu lahendus.

Alati saab paremini ja jääb näpukaid sisse — Füüsilist toodet võibki jääda lihvima

Täna saaksin lisada näite ettevõtjana. Ükski toode ega teenus ei saa kunagi lõplikult valmis. Oluline on teha see piisavalt heaks, et see mõistliku ajaga turule tuua. Digitooteid ja -teenuseid saab pidevalt täiendada.

Füüsilise toote puhul on keerulisem, ei saa kohe iga näpuviga parandada. Kuid, kui sa lepid sellega, et nagunii ei ole tulemus ideaalne, siis avastad, et midagi hullu ei juhtunudki. Näiteks on Mikroinvestori investeerimispäevikus üks trükiviga, aga ma pole veel ühtegi kurja kirja selle kohta saanud. Tegelikkuses seda tavaliselt ei märkagi. Me loeme automaatselt õigesti.

Irene näide, kuidas tugevus ja nõrkus käivad vahel koos

Palusin palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annusel jagada enda näidet nõrkuse kohta, sest valmistame ette vebinari “Kuidas olla edukas (ka majanduslanguse ajal)?”.

vebinar Kuidas olla edukas tööturul majanduslanguse ajal? — Jagame oma teadmisi ja kogemusi tööturult

Mina olen toonud nõrkuste näitena töövestlustel selle, et ka tugevus saab mõnikord olla nõrkus. Näiteks minu üks suur tugevus on põhjalikkus. Mulle endale ei meeldi üldised selgitused, mis jätavad õhku rohkem küsimusi, kui selgust. Seetõttu olen töömaailmas nii töötaja, juhi, kui koolitajana alati võimalikult selge, kuid samas põhjalik – mulle on oluline, et minu selgitusest saadaks aru.

Toon ühe näite, kus näen enda põhjalikkust nõrkusena või parem oleks sõnastada arengukohana (sest tean, et seda saab paremaks, kui teadlikult endaga tööd teha): nii juhi, kui ka koolitaja töö tähendab paljude esitluste (slaidid) tegemist.

Selle tee alguses oli mul ikka väga keeruline enda põhjalikke selgitusi slaididele mahutada nõnda, et oleks selge, visuaalselt haaratav/hoomatav ja kuulajale/vaatajale väärtuslik. Olen seda oskust endas kaua arendanud ja suure arengu läbi teinud. Tõsi on see, et arendan seda oskust endas veel edasi – see on minu töös üks olulisi oskusi, mida soovin endas arendada ja veelgi paremaks saada.

Minu silmis on peamine välja tuua just neid nõrkusi, milles soovid paremaks saada ja mida konkreetses rollis ka vaja läheb, kuhu kandideerid – et väljatoodud nõrkuste ja potentsiaalse rolli vahel ka mingi loogiline seos oleks.

Mida ma täna ütleksin nõrkuste kohta töövestlusel?

Mõni aeg tagasi sorteerisin kolimiskastist pabereid ja leidsin ühe paberi, millele olin umbes aastal 2019 kirjutanud oma nõrkused – turundus ja avalik esinemine.

Täna on esinemine minu jaoks tavapärane ja loomulik tegevus — Tänaseks tunnen end esinedes nagu kala vees

Suur oli minu üllatus seda lugedes, sest täna pean ma mõlemat oskust oma tugevuseks.

See on suurepärane näide sellest, kuidas saab oma nõrkused tugevusteks muuta. Vajadusel. Me ei pea ega saagi osata kõike.

Tasub kaardistada oma tugevused ja nõrkused ning seejärel mõelda, kas mõnda nõrkust oleks vaja arendada või mitte. Kui seda oskust polegi vaja, siis pole mõtet sellele oma aega ja energiat raisata. Keskendu olemasolevatele tugevustele.

Kas sina tead oma nõrkusi? Kuidas sa neist räägid?

Räägime tugevustest ja nõrkustest ning laiemalt, kuidas olla tööturul edukas Irene Annusega 29.aprillil kl 19:00 vebinaril “Kuidas olla edukas tööturul (ka majanduslanguse ajal)?”. Kui sulle vebinari aeg ei sobi, siis ära muretse, tuleb ka salvestus.

Teeskle, varja ja valeta?

Ehk soovitus “fake it till you make it”. Seda soovitust olen kuulnud nii palju uue töökoha, valdkonna või ettevõtlusega alustamise kontekstis.

Eeeeeee, ei!

Minu arvates on see nii vale soovitus ja läheneb probleemile väga vale nurga alt. See soovitus eeldab, et uues olukorras peab kohe olema perfektne ning survestab töötajat teesklema, varjama ja isegi valetama.

sinu esimene tööpäev — kas kohe maailma vallutama?

Mis on “fake it till you make it”?

Küsisin seda AI-lt: “Väljendit “fake it till you make it” võib eesti keelde kõige lähedasemalt tõlkida kui “teeskle, kuni sa saavutad” või “näita välja, kuni see reaalsuseks saab”. Selle väljendi all mõeldakse strateegiat, kus sa käitud enesekindlalt ja kompetentselt isegi siis, kui sa seda tegelikult ei tunne või ei ole.

Positiivse külje pealt toob AI välja, et tegemist on olukorraga, kus sa ei tunne end täiesti valmis olevat, vaid õpid tegutsemise käigus. See on kindlasti asi, millega ma 100% nõustun, aga ka siin ma juhiks tähelepanu väljendile “täiesti valmis olemine”. Mis see on?

Kas me saame kunagi olla täiesti valmis?

Mina arvan, et ei saa. See väljend pigem viitab justkui arenguruumi enam polegi, sest olen ju täiesti valmis saanud.

Nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei saa ka keegi meist.

Toon paralleeli rahatarkuse ja investeerimisega. Üks viga mida tehakse on õige hetke ootama jäämine, sest ma pole veel “täiesti valmis”. Seda õiget hetke aga ei tulegi, sest alati on veel midagi uurida ja õppida. Nii võibki õiget hetke ootama jääda.

Kas uuel töökohal peab end kohe tundma nagu kala vees?

Olen kuulnud soovitust “fake it till you make it” kõige rohkem just uue töökohaga seoses. Minu jaoks see soovitus viitab justkui peaks end kohe tundma täieliku profina. Nagu kõik ootaksid seda sinult.

See on ju täiesti ebamõistlik eeldus.

Kui sa tunned kohe, et oled täiega tegija, siis kas sa oled liiga ennast täis või sa valisid liiga lihtsa töö enda jaoks. Sul hakkab siis ju peagi igav, kui kõik nii lihtne on.

Ei ole ju normaalne eeldada, et uus töötaja kohe kõike teab ja oskab. Vastupidi, normaalne tööandja näeb vaeva, et sisseelamine oleks võimalikult sujuv ning pakub selleks igakülgset abi ja toetust.

Enda kogemusest mäletan, et uuel töökohal olid esimesed kuud alati väga põnevad, aga ka väsitavad. Iga päev õppisin nii palju uut. Ükskõik, kui palju ma varem teadsin või kui hea spetsialist ma olin. Igal õhtul vajusin rampväsinuna, aga tavaliselt rahulolevana voodisse.

Olin jälle nii palju targem ja parem oma töös.

Ja siin ei ole küsimus minu oskustes ja kogemustes. Igas uues rollis on palju uut õppida. Alati.

Uus töö tähendab palju infot ja õppimist — Kas pead seda varjama ja teesklema, et tead juba kõike?

Kas sattusid siia kogemata?

Mul tuleb silme ette olukord unes või filmis, et oled täiesti ootamatult sattunud mingisse olukorda ja pead seal hakkama saama.

Näiteks sarjas “Samantha Who?” tekkis peategelasel õnnetuse tagajärjel täielik amneesia – ta ei teadnud enam, kes ta on. Loomulikult ei mäletanud ta mitte midagi oma tööst ja millegipärast ei saanud ta ju tööl öelda, et tal on amneesia (muidu poleks saanud sel teemal nalja teha).

Ta oli justkui tundmatus kohas vette visatud ja pidi ujuma hakkama.

kuidas ma küll siia sattusin? — Kuidas ma siia sattusin?

Uuele tööle asumine ei peaks päris niimoodi olema ega tunduma. Sind on mingil põhjusel sellele tööle valitud. Ma eeldan, et sa ei valetanud tööintervjuul nagu Samantha selles sarjas tegi näo, et ta teab küll, millest koosolekul on juttu, kuigi keegi polnud talle isegi öelnud, mis valdkonnas ta tegutseb. (sari on väga hea, soovitan!)

Autentsus

Õnneks rõhutatakse järjest enam autentsuse olulisust. Ole sina ise. Isegi sotsiaalmeedias.

Milleks siis soovitus teeselda? Mida see sulle annab? See ei pane sind ennast enesekindlamalt tundma (isegi, kui sa seda loodad).

Teesklemine ja vigade varjamine on vale, aga lisaks sellele vaimselt väga koormav. Suur osa sinu energiast läheb teesklemisele. See võib tekitada stressi, ärevust ja läbipõlemist.

Lisaks võib sind halvata hirm vigu teha. Kuidas nii üldse tegutseda saab?

Kuidas sa saad õppida? Abi küsida?

Ole sina ise! — Teesklemisega võib enda ka ära petta

Autentsus loob usaldust, on aluseks headele suhetele ning tagab pikaajalise edu. Tänu autentsusele võib selguda, et see töökoht ei sobigi sulle. Kui sa pidevalt teeskled, võid ise hakata tahtmatult valesti uskuma, et sulle see töö sobib.

Sisseelamine

Kas sa oled kogenud esimest tööpäeva, kus sulle näidatakse, et siin on sinu laud ja tool ja arvuti. Halvimal juhul pead ootama, et sa arvutisse juurdepääsu saad. Veidi paremal juhul öeldakse sulle, et loe mingeid dokumente ja vii end kurssi. Ja ongi kõik. Tere tulemast uuele töökohale!

Mina olen. Korduvalt.

Mingil määral on see vajalik. Peabki end kurssi viima. Ja vähemalt ei pandud kohe mingeid keerulisi probleeme lahendama, eks ole.

Aga lisaks aja andmisele uuele töötajale kohanemiseks peaks teda oluliselt rohkem toetama. Olen kuulnud (ja ülikoolis õppinud), et järjest rohkematel ettevõtetel ja asutustel on sisseelamisprogrammid. Nii ei pea iga uue töötaja puhul jalgratast leiutama ning tavaliselt tähendab see ka mentori või mõne muu isiku kaasamist, kes aitab uuel töötajal sisse elada.

me kõik vajame tuge ja toetust, eriti uuel töökohal — Igaüks meist vajab tuge ja toetust

Minu viimasel palgatööl oli mul võimalus paar kuud töötada koos töötajaga, kelle asendajaks mind palgati. Nii sai ta mind jooksvalt kurssi viia ning mina sain igal hetkel küsida abi, selgitusi ja infot.

Uue töötaja suhtes peaks olema realistlikud ootused ning need temaga ka läbi arutatud. Töökeskkond peaks olema avatud ning innustama küsimusi ja abi küsima. Loomulikult mitte ainult uue töötaja puhul.

Minul oli ühel töökohal kohe töölepingus kokku lepitud, et kui ma läbin katseaja edukalt, siis mu palk tõuseb. See näitab selgelt, et keegi ei arvanud, et ma esimesest päevast hakkan maailma vallutama. Kuigi ma olin oma ala väga hea spetsialist ja sain väga head palka.

Kus see soovitus võiks toimida?

Näiteks avaliku esinemise puhul võib soovitus “fake it till you make it” mingil määral toimida. Kui sa pead esimest korda tegema ettekande, ükskõik, kas näost näkku või veebi teel. Ükskõik, kas sind on kuulamas 10 või 100 või 1000 inimest. On loomulik, et sa ei tunne end enesekindlana.

Esimesel korral ei tunne sa end laval nagu kala vees — Esinemisärevus on loomulik

Ega sa ei suuda täielikult seda varjata, aga mingil määral on okei üritada teeselda, et tegelikult sa ei tunnegi, et tahaks ära joosta.

Samas on palju nippe, kuidas esinemisärevusega toime tulla ning ka siin ei tasu liiga palju energiat teesklemisele kulutada.

Realistlik, toetav ja empaatiline töökeskkond

Sa oled piisav.

Sind on sellele töökohale valitud. On arusaadav, et tunned kerget ärevust. Mõtle sellest, kui positiivsest: sa tunned elevust! Sa saad end uues kohas ja rollis proovile panna. Rakendada oma teadmisi ja oskusi, aga ka palju uut õppida.

Ärme pane endale ega teistele pinget, et juba esimesel tööpäeval peab olema superstaar. Ärme pane üldse selliseid ootuseid ei endale ega teistele. Me oleme inimesed. Ägedad, toredad, targad, vaimukad – aga inimesed.

Sellel ja paljudel teistel olulistel teemadel räägime palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annusega teisipäeval 29.aprillil kl 19:00 vebinaril “Kuidas olla edukas tööturul (ka majanduslanguse ajal)?”.

Kui oled kiire, saad soodsamalt!

Kas noored on hukas?

Investori parim sõber on aeg

Miks?

Sest mida rohkem on sul aega, seda väiksemate summadega sa samale tulemusele jõuad. Lihtne näide: kui sa kogud raha ja paned igakuiselt 100 eurot kõrvale, siis aastaga on sul 1200 eurot kogunenud. 10-aastaga 12000 eurot. Päris suur vahe, kes pole?

Ja kui sa paned selle raha veel kasvama ka…

Isegi, kui hetkel tundub, et kõik langeb ja kõik on hukas, siis investeerimine on pikaajaline tegevus. Majandus ja turud tõusevad ja langevad ikka.

Mis veel on alati hukas? Noored?

käisin noortele rahatarkust jagamas — viisin läbi 5 töötuba noortele

Kas noored on hukas?

Igihaljas väljend, mis ilmselt ei kao kuhugi, kuid on tõest päris kaugel.

Tänased noored elavad väga erinevas maailmas, kui varasemad põlvkonnad. Ja nad on nii taibukad ja informeeritud! Nendega on alati nii põnev vestelda. Ka rahast.

Eile õnnestus mul viia läbi 5 töötuba Hiiumaa noorte inspiratsioonipäeval HAIP. Sel korral ma alustasin soojendusküsimustega:

- Mis on rahatarkus?
- Kas kiirelt saab rikkaks?

Kes teisele küsimusele jah vastas, sellelt küsisin kuidas? Saime sel teemal arutleda ning rõhutasin, et enamasti, kui keegi lubab, et saad kiirelt rikkaks, siis on tegemist pettusega.

parim abivahend rahast rääkimiseks — Parim abivahend rahast rääkimiseks

Mis küsimusi noored valisid?

Jagasin nad 3-4 liikmelistesse rühmadesse ning andsin neile väikese paki Räägiks rahast kaarte, mille hulgast palusin neil valida 5 kõige põnevamat küsimust, mida nad tahaks arutleda.

Palusin neil seda teha võimalikult kiirelt ning seejärel alles pikemalt omavahel nende küsimuste üle arutleda. Kui nad olid omavahel arutlenud, siis hakkasin igast grupist järgemööda üks haaval küsimusi ette lugema. Palusin neil jagada, mida nad arutasid ning lisasin omalt poolt veidi mõtteteri ja lugusid juurde.

Ka teised said kaasa mõelda ja arutleda teiste gruppide küsimuste üle.

Millised küsimused kordusid?

Üks levinumaid küsimusi oli: milline elu jooksul ostetud asi sind siiani õnnelikuks teeb? Sellele oli ülekaalukalt kõige levinum vastus telefon, paar korda mainiti ka kõrvaklappe.

milline ost teeb sind siiani õnnelikuks — kui rahatark oled sina?

Millal ostad uue telefoni – sellele vastati enamasti, et siis kui vana enam ei tööta. Ainult paar noort mainis, et uue mudeli ilmumisel ostaks uue telefoni.

Tihti valiti ka küsimusi erinevas versioonis kõige olulisema rahatarkuse kohta. Sellele vastati läbivalt “säästmine”, aga välja toodi ka raha kasvatamine.

Väga kõnetasid ka numbrilised küsimused:

- Miljon kohe kätte või 100 000 eurot igakuiselt üks aasta – siin valiti peaaegu eranditult igakuine 100 000, sest see tähendab kokku suuremat summat.
- Kindel 10 000 eurot või võimalus 45% tõenäosusega võita 100 000 eurot? – siin jagunesid vastused üsna pooleks, veidi vastati rohkem, et kindel 10 000 eurot.
- Kuhu investeeriksid 1000, 10 000 või 100 tuhat eurot – tihti mainiti kinnisvara, aga ka nt bitcoini.

Kes on rikas? Vastusena mainiti mitmeid (mees)miljardäre (Elon Musk, Bill Gates, Jeff Bezos), aga ka seda, et rikkus on lähedased inimesed.

Ise tunneksid noored end rikana juba üsna pisikeste summadega pangakontol: 5, 10, 50, 500.

Eriti hea meel oli mul, et mitmel korral valiti ka küsimus: milline on sinu suurim hirm seoses rahaga. Vastused ei üllatanud: raha kaotada, olla vaene.

Mis küsimused üllatasid?

Suurim üllatus: kas ühised kulud tuleks maksta võrdselt või proportsionaalselt sissetulekuga? Ühe tüdrukuga tekkis väga põnev vestlus sel teemal. Jõudsime järeldusele, et kõige olulisem rääkida ja omavahel kokku leppida, aga kui sissetulekud väga erinevad, siis kindlasti arvestada ka sellega. Et vähem teenivale poolele ei jääks liiga vähe vaba raha kätte.

Kas raha peab tulema raskelt – siin vastasid kõik, et ei! See oli nii tore üllatus minu jaoks.

Jõulud – kas mõnus aeg perega või palju stressi ja suur raha kulutamine? Arvati, et mõnus aeg perega.

Ja mitmel korral sooviti hinnata enda rahatarkust skaalal 1-10. Vastused olid seinast seina, sh üks kümme. Küsisin, kuidas ta nii rahatark on? Ütles, et tänu isale. Ma ise arvasin, et ma endale 10 ei paneks, sest alati saab veel (raha)targem olla.

Need olid ainult mõned näited põnevatest küsimustest, mida noortega arutasime. Neil oli põnev, minul ka ja ka õpetajatel. Mitu õpetajat mainis, et sai ise ka rahatargemaks ning tunti huvi kaartide vastu, sest need toimivad nii hästi.

Rahast rääkimine võib olla lihtne ja põnev — Rahast rääkimine mõnusaks

Kokkuvõtteks

Nagu kõik inimesed on erinevad, on ka noored. Väga selgelt joonistub välja, kui palju kellelgi kodus rahast räägitakse ja kuidas sellesse suhtutakse. Samas keegi ei arvanud, et raha peab tulema raskelt. Mõned noored olid väga kursis oma pere rahaasjadega. Kui suur oli viimane elektriarve või mis kommunaalkulud üldse neil kodus on vaja maksta.

Esimene kord, kui ma HAIP-il töötube tegin, ei olnud me kaardid veel valmis ja ma ise ütlesin neile küsimusi. See toimis ka, aga kuidagi toimib veel paremini, kui nad saavad ise kaarte käes hoida.

Küsimusi valida said nad tänu sellele, et meil ei olnud väga palju aega. Kaarte on kokku 99, nii et valikut on. Valmimas on kaartide 3.täiendatud trükk (eesti-inglise k), peagi avame ka eelmüügi.

Aga, kui sa soovid endale originaalkaarte ehk esimest trükki, siis meil on järgi mõned pakid, mille ümbris ei ole enam kaubandusliku välimusega. Seetõttu on võimalik need endale soetada eriti soodsalt 13€ eest (täishind 23€). Saatmine pakiautomaati on tasuta.

Mõnusaid rahavestlusi!

Miks mind ärritab jutt meelerahufondist?

Pikalt oli minu jaoks meelerahufondi teema eriti ärritav, sest see, kuidas sellest tavaliselt räägitakse saab minu kogemusel tihti takistuseks investeerimisega alustamisel. Ja kui inimesel on tekkinud investeerimise vastu huvi, aga ta ei saa kohe tegutsema hakata, siis võib tal see huvi väga kiirelt üle minna.

Teda ei kõneta jutud sellest, et kõigepealt vaata kulud üle, mis tundub talle igav ja tüütu tšekkide tagaajamine (tegelikult ei pea olema). Seejärel kogu meelerahufond TÄIS ja alles siis võid raha kasvama panna.

Vähemalt minusugusel inimesel. Aga ma ei ole üldse erand, olen seda rahatarkuse jagajana palju näinud. Meie eesmärk ei peaks olema takistusi teele ette veeretada, vaid aidata takistusi vähendada.

Ja selle kõige juures on meelerahu väga väga oluline teema.

Meelerahufond, kui takistus

Mida ma pean silmas selle all, et meelerahufond võib saada takistuseks?

Ära jää kinni nn reeglitesse, kuidas justkui oleks õige teha — Tihti jäädakse kinni kuuldud soovitusse justkui enne ei tohiks tegutseda

Juttu sellest justkui meelerahufondi peab kõigepealt TÄIS koguma ja alles siis võib tegutsema hakata. See “täis” tähendab tihti väga suurt summat, sest kõige levinumad soovitused on 6-12 kuu summa ning seejuures jäetakse täpsustamata, et see “kuu summa” ei tähenda sinu igakuist sissetulekut. Arvestada tasub, mis summaga sa tuleksid toime, kui juhtub midagi ootamatut.

Loomulikult me ei tea, kui palju meil läheb ootamatuste korral raha vaja. Seepärast rõhutan mina, et kõige olulisem on, et sina saad rahulikult magada. Igaühel on see summa väga erinev.

Toon näite. Mina ja abikaasa saime pikalt igakuiselt normaalselt elatud 1000 euroga (nüüdseks on hinnad nii palju tõusnud, et see summa on tõusnud) ehk et 1000 euroga oleksime me ilmselt saanud vajadusel veidi kauem, kui kuu aega elada. Kuid mitte palju kauem, sest olime oma kulud koomale tõmmanud, et maja ehituseks raha koguda.

Kui ma oleks investeerimise ideest vaimustudes arvanud, et pean kõigepealt koguma meelerahufondi 6-12 kuu summas, siis võttes keskmise ehk 9 kuud, oleksin ma pidanud koguma 9000 eurot. Mul tulevad hirmujudinad juba seda kirjutades peale, sest see on suur summa raha. Ma ei taha panna seda kuskile “seisma”. Sellised summad me kogume majafondi.

Mina alustasin investeerimisega 2017.a aprillis, olles napid paar kuud sellest huvitunud. Olen kohe tegutseja tüüpi ja ei suuda jääda pikalt ettevalmistusfaasi. Otsustasin alustada investeerimist 25 euroga kuus. Kuna mul ei jäänud mitte kunagi raha üle – mis on üks väga levinud vabandus, miks raha ei saa koguda ega investeerida – ja mul polnud aimugi, kuhu mu raha kulub, siis mõtlesin, et 25 eurot on selline summa, mille “kadumist” ma ei märkagi. Nagunii on ju palgapäevaks raha otsas.

Suuremat summat ma ei oleks julgenud näpistada ja ei julgenud mitu kuud seda summat suurendada. Äkki oleks nälga jäänud või autoliising maksmata.

Meelerahufond väikeste summadega kogudes

Kui ma muidu ütlen, et alusta väikeste summadega, siis meelerahufondi puhul oleks see demotiveeriv, sest eesmärk oleks liiga suur. Mul ei jääks mitte midagi muud üle, kui nõustuda nendega, kes ütlevad, et väikesed summad on mõttetud ja ei alustagi.

Teeme väikese arvutuse. Et koguda 9000 eurot meelerahufondi, kui ma panen 25 eurot kuus, kuluks mul 360 kuud ehk 30 aastat. Kui motiveeriv see tundub?

Muidugi, nagu ma investeerimise puhul räägin, siis seda summat saab alati tõsta. Ma ise tõstsingi mõne kuu pärast (neljandal kuul) summa 25 eurolt 50-le. Nägin, et selle esimese 25 euroga ei juhtunud midagi ja ma nälga ka ei jäänud. Varsti hakkasin ka oma kulusid üle vaatama, mis andis kindlustunde, et ma tean, mis summaga me hakkama saame. Sealt see 1000 eurot tuligi.

Teeme sama arvutuse 50 euroga: 180 kuud ehk 15 aastat. Aga 100 eurot? Jõudsin poole aastaga 100 euroni investeerimisel. 90 kuud ehk 7,5 aastat. Endiselt tundub väga pikk aeg.

Aga, kui ma panen selle summa kasvama?

Meelerahufondiga riskida ei saa, sest selle mõte on see, et sul on see raha olemas, kui midagi ootamatut juhtub. Näiteks olen 6 kuud kogunud ja mul on meelerahufondis 225 eurot. Mul läheb külmkapp katki. Selleks mul on meelerahufond ette nähtud ehk et mul on vaja kohe see raha kätte saada.

See on nii väike summa, et see on mul ilmselt lihtsalt eraldi pangakontol, millel pole pangakaarti ja silma eest ära. Hoiusele panna ei tunduks mõistlik, sest tähtajalisel hoiusel ei saa igakuiselt juurde lisada ning kose meetodi jaoks on summa liiga väike (12 aastast hoiust).

Saan panna aeg-ajalt hoiusele, kui mingi summa on kokku kogunenud. Näiteks aastaga olen kogunud 750 eurot (3×25+3×50+3×75+3×100) ja panen selle aastasele hoiusele. Kui häda käes, siis saan raha ennetähtaegselt kätte, kuigi kaotan teenitud intressi. Samas olen proovinud teenida, kunagi ei tea ju, millal ootamatus saabub.

Kaotatud aeg investeerimisel

On möödunud aasta hetkest, mil ma taipasin, et oma rahaasjadega peaks tegelema ning tahtsin investeerima hakata. Ma olen investeerinud täpselt 0 eurot, sest enne tuleb ju meelerahufond täis panna.

Positiivse poole pealt on mul kogunenud 750 eurot, mis on oluliselt rohkem, kui mul aasta tagasi kogutud oli (0 eurot). See on väga hästi.

Aga oled kuulnud ütlust, et aeg on investori parim sõber?

Ajas tagasi minna ei saa seepärast alusta kohe — Miks on aeg investori parim sõber?

Kui ma oleksin selle raha pannud kasvama?

Hoius on ka raha kasvatamine, aga investeerimine on pikaajaline tegevus vs meelerahufond, kust ma pean iga hetk raha kätte saama ja mis on mõeldud ootamatuste puhul kulutamiseks. Seega on lähenemine sellele, kuhu raha investeerida vs kuhu panna meelerahufond, väga erinevad.

Investeerimise puhul peab olema valmis selleks, et kui ma tootlus ja risk on omavahel seotud. Kui ma tahan rohkem teenida, kui hoiuselt, siis pean olema valmis selleks, et turud käivad üles-alla. Kui ma oleksin selle 750 eurot hoopis investeerinud, siis see võis kasvada, aga võib ka olla hoopis miinuses aasta pärast.

Miks ma siis taga nutan seda aastat, mil ma ei investeerinud, vaid kogusin raha meelerahufondi?

Sellepärast, et isegi, kui turud langesid ja minu aastane investeering on miinuses, siis ma sain oma investeeringud odavamalt. Senine ajalugu on näidanud (ja see pole loomulikult tulevikus garanteeritud), et pikaajaliselt turud tõusevad ehk investeering kasvab. Selle aja sees on tõusud ja langused, mis on mõistlik kaasa teha.

Kas meelerahufond on siis mõttetu?

Mis sinna meelerahufondi ikka raha koguda?

Muidugi mitte!

Ootamatuse puhul on mul väga hea meel, et mul on meelerahufond. Ükskõik, kas mul on seal 225 või 750 eurot. Ükskõik, kui ma jään ilma hoiuse intressist.

Miks ma siis ütlen, et see on kaotatud aeg investeerimisel?

Sest kahte asja saab teha paralleelselt. Alusta mõlemaga!

Veel parem, kui sul on olemas läbimõeldud plaan ootamatuste korraks.

Meelerahu laiemalt

Mina olin enne investeerimise avastamist elanud alati palgast palgani. Ükskõik, mis palk, raha ei jäänud ikka üle. Imelikul kombel see minu meelerahu ei mõjutanud.

Sest mul olid ümber inimesed, kellelt ma sain vajadusel abi paluda. Tavaliselt ei läinud seda vaja ning mul olid ka mõned järelmaksud ja väikelaenud. Kuid see teadmine, et kui mul on tõesti hädasti raha vaja, siis minu ümber on inimesed, kes mind aitavad, andis meelerahu.

Sul peab olema plaan ootamatuste jaoks — Meelerahu on laiem, kui meelerahufond

Lisaks teadmine, et mul olid haridus, oskused ja teadmised, et kui ma peaks töö kaotama (see võimalus ei tulnud mul noore ja rumalana pähegi) või tahan töökohta muuta, siis see pole probleem.

See on põhjus, miks ma räägin meelerahust laiemalt. See ei ole ainult meelerahufond. Ükskõik, kui palju ma raha meelerahufondi kuhjan – ja 9000 eurot meelerahufondis ei laseks minul magada – ei pruugi sellest piisata.

Kui see otsa saab, mis siis saab? Tasub läbi mõelda, mis on järgmine samm. Olen juba vihjanud, et inimesed, kes saavad aidata on üks variant. Oma oskuste ja teadmiste uuendamine ja arendamine, on teine. See investeeritud 750 eurot võib olla kolmas, sest kui tõesti häda käes, siis on hea meel, et oli kuskilt võtta.

Plaanis võiks olla ka vastus küsimusele, millal võin meelerahufondist raha võtta? Osadel on probleemiks, et kipuvad pidevalt sealt raha näpsama, et palgapäeval jälle tagasi panna. Sellisel juhul ma soovitan üle vaadata kulud. Kas oligi midagi erakorralist sel kuul või lihtsalt jätan elamiseks liiga vähe raha. Nagu meil enam ei piisa 1000 eurost kuus.

Teistel on probleem, et nad ei raatsi meelerahufondist raha välja võtta. Näiteks, kui alles kogun, et siis pean selle osa ka uuesti koguma. Või et olen nii palju vaeva näinud kogumisega ja sellepärast ei raatsi välja võtta. Olen kuulnud, et võetakse lausa pigem kõrge intressiga laenu, et ei peaks meelerahufondist raha välja võtma. Ära unusta, et meelerahufond ongi ootamatusteks!

Kui olukord normaliseerub, siis saad uuesti meelerahufondi koguda. Kui sul juba kogemus olemas ning oled oluliselt rahatargemaks saanud, siis usu mind, et sel korral on see lihtsam.

Meelerahu on väga oluline

Meelerahu on väga oluline teema, kuid see on oluliselt laiem, kui meelerahufond. See on sinu läbimõeldud plaan ootamatusteks.

KÕIHE OLULISEM: sina pead rahulikult magada saama!

Piisava teadmised, innustav grupp ja minu tugi — Meelerahu on hindamatu

See on nii oluline teema, et kursusel “Rahatarkuse nurgakivid” räägin sellest 45 minutit. Sul on võimalus seda videod Mikroinvestori Youtube`i kanalil vaadata ning kui sul tekib küsimusi, siis võid mulle julgelt kirjutada.

Kui soovid rahatargemaks saada ning rohkem minu mõtteid, teadmisi ja kogemusi kuulda, siis oled oodatud kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”.

Kursusel on lisaks videodele, mida saad mugavalt endale sobivas tempos ja ajal kuulata, Zoomi live`id külalistega ning kaks Q&A-d minuga, kus saad mult küsimusi ja arvamust erinevate teemade kohta küsida.

NB! Hiljuti käisin rääkimas noortele, kuidas rahatargalt iseseisvasse ellu astuda ja lisandus veel üks oluline aspekt meelerahu teemasse. Seepärast teen kursusele uue täiendatud video teemal meelerahust laiemalt.

Oled oodatud kursusele!

Kui kaugele võib jõuda aastaga?

Aeg on investori parim sõber.

Investeerimine ei ole sprint, vaid maraton.

Kindlasti oled neid ütlusi kuulnud. Need on väga õiged ütlused ning näitavad, et investeerimine on pigem rahulik tegevus, mis toimub taustal. Investeerimise võib muuta väga lihtsaks ja automaatseks.

Kuid siiski ei tasu aastat alahinnata.

Mõtle, kus sa olid aasta tagasi?

Mulle meenub esimesena loomulikult kursus “Rahatarkuse nurgakivid”, sest aasta tagasi valmistasin kursust alles ette. Ausalt öeldes tegelesin alles konseptsiooni paika panemise, külaliste kutsumise ja kursuse müügiga. Valmis ei olnud mitte ühtegi videot.

Aasta on möödas ja peagi alustab juba kursuse 4.lend. Sel korral on mul juba olemas 72 videot kokku 33,5h. Pean need vaid üle vaatama-kuulama ning lisama uusi mõtteid, mis on tekkinud. Teen kursust kogu aeg veel paremaks ning kuna kursusele jääb ligipääs terveks aastaks, saab iga osaleja neist uuendustest osa.

Rahatarkuse nurgakivid parimad teadmised — Kõik olulised teadmised rahatarkusest

Kursus on vastu võetud veel paremini, kui ma julgesin loota. See päriselt muudab elusid. Mis kõlab väga ameerikalikult ja suurejooneliselt, aga on tõsi.

Sest aastaga jõuab nii palju.

Me elame oma majas!

Aasta aega tagasi oli see vaid unistus.

Meie peamine eesmärk oli saada soe majja. Selleks müüsime viimased eriaisiku aktsiad ja võtsime ämmalt natuke laenu.

See, et aasta lõpuks on meil vannituba, tundus siis veel kauge unistusena.

unistused täituvad kui tegutsed järjepidevalt — Vannituba tundus kauge unistusena

Nüüdseks oleme juba 8 kuud majas elanud ja köögi ettemaks on makstud.

Ühtegi imet ei ole juhtunud ega lotovõitu saanud. Kõik on toimunud samm-sammu haaval. Majaehitusest on nii palju õppida ka investeerimisel, aga üldse elus. Sellepärast ma ei väsi kordamast, et ei tasu alahinnata pisikesi samme ja summasid.

Meie laenuta maja ehitus (ok ämmalt võtsime väikese laenu, täpsustan siis, et kodulaenuta) ei ole mingi ime, vaid seda saab korrata igaüks. Jah, see ei ole lihtne. See võtab aega ja nõuab palju järjekindlust. Teadmine, mis on sinu miks, aitab sind läbi ka rasketest hetkedest ning tegutsed ka siis, kui eesmärk tundub liiga suur, et olla tõsi.

imeline vaade rohelisest magamistoast — kinnisvara puhul on olulisim asukoht

Aga investeerimine?

Investeerimine on hetkel tagaplaanil, sest majaehitust investeeringuks pidada ei saa. Kodu ei ole investeering. Samas on see rahatarkusega seotud sellest aspektist, et tänu kodulaenuta ehitamisele on meie igakuised püsikulud madalad. Meie kommunaalkulud on seni olnud umbes samad, mis korteris.

Samas on meie investeeringud meid maja ehitamisel väga aidanud.

Ka mina ei julgenud loota, et väikeste summadega 7 aastat tagasi alustades jõuan viie aastaga 40000+ portfellini (ma täpset summat ei teagi, sest müüsin portfelli jupphaaval). Mis on väikesed summad? Alustasin 25 euroga kuus ning mitte kunagi ei investeerinud korraga rohkem, kui 200 eurot.

Ei saa loota lotovõidule, tegutse järjepidevalt ja saavutad ise oma eesmärgid — maja ehitus on sarnane investeerimisele

Kui me maja laenuta ei ehitaks, võiksime olla saavutanud finantsvabaduse esimese taseme (piisavalt suure portfelli, et katta elamiskulud). Kasutan sõna “võiksime”, sest ma pole kindel, et finantsvabadus oleks piisavalt tugev miks, mis oleks meid samamoodi tegutsema pannud. See tundub palju abstraktsem, kui maja. Ega asjata pole kinnisvara eestlaste lemmikvaraklass, seda saab katsuda!

Kus sa sooviksid olla aasta pärast?

Kõigepealt tasuks mõelda, kus sa sooviksid aasta pärast olla. Mis võiks olla muutunud?

Ka mind üllatab iga kord, kui ma mõtlen, kui OLULINE samm on teha endale III sammas. Üks meie sõber tegi hiljuti lõpuks III samba ja pani sinna alustuseks 5 eurot. Seni oli ta samba tegemist kogu aeg edasi lükanud, sest ta ütles, et tal pole selle jaoks praegu raha. Ta arvas, et sinna peab ikka ühe korraliku summa sisse panema.

Lõpuks jäi ta uskuma minu juttu, et kõige olulisem on III sammas ära teha ja kanda sinna ükskõik, mis summa. Järgmine samm võiks olla püsimaksekorraldus. Kasvõi 5 eurole. Talle saan ma aeg-ajalt meelde tuletada, et kas sa oled III sambasse raha juurde kandnud, aga mõistlik on siiski teha püsimaksekorraldus. Siis sa ei pea sellele enam mõtlema ega aega kulutama.

Miks see on nii oluline samm?

pension kaugel — Pensioniaeg tundub nii kaugel olevat
https://pngtree.com/

Sest, kui sul on raha kasutusele võtmiseni (kasutan seda terminit, sest pensioni saabudes ei pea raha kasutama hakkama ega kohe kindlasti mitte võtma terve summa välja) aega, siis on rahal aega kasvada. Ka pisikesel summal.

Sul on võimalus samal ajal seda summat vähehaaval tõsta. Riik premeerib sinu tublidust igal aastal veebruaris-märtsis tulumaksutagastusega. Praeguse seisuga, kui oled aasta jooksul 100 eurot sisse pannud, saad tuludeklariga tagasi 20 eurot. Paned selle summa ka III sambasse ja saad ka sellelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi. Nii liitintressi maagia toimibki.

See on kõigest üks pisike samm sinu tuleviku heaks.

Teeks ühe veidi suurema sammu?

Tule osale kursusel “Rahatarkuse nurgakivid”. 16.septembril alustab selle aasta viimane grupp. Väike mentorgrupp toetab ja innustab.

Kursusel seame eesmärke ja paneme paika tegevuskava, kuidas me eesmärkideni jõuame. Igal nädalal annan sulle tagasisidet ja juhin mh tähelepanu, kas su tegevusplaan aitab sind eesmärkide suunas või peaksid veel midagi lisaks tegema, et nendeni jõuda. Mõtlen sinuga aktiivselt kaasa, et leida just sulle sobivad lahendused.

Kursuse käigus valmib sinu isiklik strateegia, mis aitab sind pikal investeerimisteekonnal. See on elav dokument, mida tasub aeg-ajalt üle vaadata, kuid sa saad selle nurgakivid paika. Annan sulle teadmised, millest lähtudes seda vajadusel muuta ja kohendada.

Sa ei pea enam kunagi tundma, et sa ei tea piisavalt. Sa ei tea kindlasti kõike ja rahatarkuse teekond tähendab ka pidevalt uusi teadmisi. Kuid kui sa oled saanud kursuselt tugeva stardipaugu, siis edaspidi on rahatarkus loomulik osa sinu elust.

Usu mind aasta pärast oled sa endale väga tänulik.

Seda tõestavad kursusel osalenud 50+ inimest.

Vaata kursuse kohta lähemalt siit.

ära alahinda järjepidevust — oluline on vaadata aeg-ajalt tagasi, et märgata, kui kaugele oled jõudnud

Kuidas valida?

Valikute rohkus võtab silme eest kirjuks?

Näiteks vastuse otsimisel küsimusele, kuhu investeerida? Sellele kahjuks või õnneks ei ole lühikest konkreetset vastust, et sinna. Ei ole olemas kõigile sobivat ühte varianti.

Vastupidi, selleks et seda otsust teha, on sul vaja teadmisi, aga mitte ainult investeerimise kohta. Investeerimine on osa meie elust. Sellepärast meeldib mulle öelda, et rahatarkus peaks olema loomulik nagu hambapesu.

Mult on mitmed inimesed küsinud, kas tulla minu juurde mentorlusse või kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”? Seni on alati vastus olnud: vali kursus. Miks?

rahatarkus loomulikuks nagu hambapesu — Miks valida kursus rahatarkuse nurgakivid

1. Teadmised

Millal on teadmisi piisavalt? Mida on vaja teada? Kaua pean teadmisi koguma, et saaks tegutsema hakata?

Infot on nii palju, et võtabki silme eest kirjuks ja võib tekkida olukord, kus mitte kunagi ei tundu, et teadmisi oleks piisavalt.

See on üks väga oluline põhjus, miks ma panin kokku põhjaliku ja laia teemaderingiga kursuse “Rahatarkuse nurgakivid”. Kui sa oled selle kursuse läbinud, siis luban sulle, et tead piisavalt. Et tegutseda.

Sa tead piisavalt igast olulisest teemast (sh juriidikast ja psühholoogiast) ning su teadmised moodustavad omavahel seotud tervikpildi.

See on teine põhjus, miks ma kursuse tegin. Infot on nii palju, et enamasti on meil killuke siit ja killuke sealt. Minu eesmärgiks on panna need killud kokku tervikuks. Nagu puzzle.

Lisaks tervikpildile, sa tead omavahelisi loogilisi seoseid, mis on väga tugev alus edasiste teadmiste ja kogemuste kogumisel.

Teadmised on videodena, et sa saaksid neid rahulikult endale sobival ajal ja tempos (nt kasuta kiirendust!) kuulata. Neid ei pea järjest kuulama, võid vabalt valida just praegu sind kõnetavad teemad. Juurdepääs kursuse keskkonda jääb aastaks.

kuula rahatarkuse kursust mugavalt ükskõik kus oled — Kuula kursust endale sobival ajal ja tempos

2. Kogemused ja näited

Kuigi kõige paremini õpetavad enda läbikolistatud ämbrid, siis päris kõiki ei pea ise läbi kolistama. On mõistlik õppida ka teistelt.

Kursusel jagan enda 7+ aastat kogemust investeerimisel ja lisaks oma elukogemust. Jagan ka nt oma karjääripöördeid – kuidas juristist sai rahatarkuse jagaja? Ametnikust ettevõtja?

Toon palju nii enda kui ka klientide ja jälgijate näiteid.

Ma ei saa lubada, et peale kursust sa enam vigu ei tee – see ei ole võimalik. Me oleme inimesed ja eksimine on inimlik. Vastupidi, peale kursust sa tead, et kõige mõistlikum on leppida sellega, et sa teed vigu, aga sa võtad neid õppetundidena. Enda vigadest õpime me kõige paremini ja kiiremini.

rahatarkus ja rahapsühholoogia — laiapõhjalised teadmised rahatarkusest ja psühholoogiast

3. Väike toetav ja innustav grupp

Mulle kurdetakse tihti, et pole kellegagi rahast rääkida. Et rahatarkuse teekond on väga üksildane.

Kursuse saad läbida ka iseseisvalt, kuid soovitan kindlasti kaaluda mentorgrupiga varianti. See annab sulle inimesed, kellel on sinuga sarnased eesmärgid ja hirmud ning kellega saab rahast rääkida.

Grupp on väike, et tekiks usalduslik õhkkond ning kõik saaksid jagada oma muresid ja mõtteid. Teised grupiliikmed innustavad ja inspireerivad tegutsema. Kui tema saab, siis saan ka mina.

Või taipad hoopis, et see pole mulle ja mulle meeldib hoopis teisiti. See on väga oluline taipamine.

Grupp kohtub kord nädalas Zoomis ning me seame igaks kohtumiseks eesmärke, mis selleks ajaks on tehtud. See innustab tegutsema. Kui sa oled grupile lubanud, et midagi saab tehtud (meil on jagatud tabel, kus eesmärgid on kirjas!), siis sa teed selle ära. Kasvõi viimasel minutil.

Samas ei ole need eesmärgid kivisse raiutud. Nagu ka sammud rahatarkuse teekonnal. Võib selguda, et võtsid liiga suure eesmärgi või tuli sul hoopis mingi muu palju parem mõte. Kõike saab muuta. Peamine on tegutseda, sh mõelda läbi, mis sind kõnetab ja sulle sobib.

Kord aastas teen Mikroinvestori vilistlaste kokkutuleku (seni oleme kohtunud Tallinnas ja Hiiumaal), et ka näost-näkku kohtuda. See on suurepärane võimalus kohtuda ka teistel lendudel osalejatega.

Käime ka mõnel Eesti börsiettevõttel külas. Seni oleme külastanud Kaubamaja ja LHV-d.

rahatarkus on tugevalt seotud õigusega — Rahatarkusega seotud juriidika

4. Iganädalane tagasiside minult

Kui valid grupiga variandi, saad igal nädalal minult tagasisidet oma kodutööle. Kasuta seda julgesti!

Kodutööde tegemisel on sul vabad käed, kuidas neid täpselt teha. Julgustan alati panna kindlasti kirja oma mõtteid ja küsimusi, et neile tagasisidet saada. See on sisuliselt individuaalne iganädalane mentorlus. Lisaks teadmistele ja grupis küsimuste arutamisele.

Kui sa valid kursuse iseseisva läbimise, siis ma sulle iganädalast tagasisidet ei anna, aga võid julgelt küsimusi küsida.

Teen 2x kursuse jooksul Zoomis Q&A minuga, kus vastan kõigi kursusel osalejate küsimustele. Need on väga kasulikud ja põnevad kohtumised.

5. Sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan

Iganädalaste ülesannete eesmärgiks on, et neist saaks lõpuks kokku sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan. Et sa mõtleksid läbi kõige olulisemad teemad ja punktid.

Seepärast rõhutan ka minu tagasiside olulisust. Mõtlen sinuga kaasa, küsin küsimusi ja juhin tähelepanu, millele veel võiks mõelda. Julgustan sind ja kiidan su edusamme, sest me ise oleme tavaliselt endaga liiga karmid. Või ei märka edusamme, sest need tunduvad nii väikesed.

Jagan viimasel nädalal ka enda strateegiat ning selgitan, kuidas see on aja jooksul arenenud ja muutunud.

Lisaks jagan oma portfelli.

Annan iganädalaselt tagasisidet — Kursuse lõpuks on sul oma strateegia ja tegevusplaan

6. Külalised

Sa ei pea leppima ainult minu teadmiste ja kogemustega. Kutsun külla erinevate valdkondade spetsialiste. Kohtumised toimuvad Zoomis ning saad külalistelt ka küsimusi küsida.

Sul on juurdepääs ka varasemate külaliste vestluste salvestustele. Meil on külas käinud kinnisvaramaakler, advokaat, jurist, võlanõustaja, maksuametnik, kodulaenude osakonna juht ning tarbijakaitse.

Kursus kui kiirendi

Selle asemel, et ise lugeda, katsetada ja proovida 7+ aastat, on sul võimalus saada osa minu teadmistest ja kogemustest. Olen sulle välja valinud kõige olulisema.

Lisaks olen nii ise, kui ka on grupp sulle toeks, inspiratsiooniks ja innustajaks. Grupi olemasolu aitab ka motivatsiooni hoida.

Millal tulla mentorlusse?

Mentorlusse soovitan tulla, kui sul on mingi konkreetne küsimus, mis vajab lahendamist. Kui sa tunned, et sul on olemas teadmised, kuid oled segaduses, kuidas edasi? Kui sa soovid tuge ja mõtteid põrgatada.

Mentorlusse saab tulla ka alati peale kursust. Soovitan kursuse enne läbida, et olla kindel, et sul on rahatarkuse nurgakivid paigas.

10 korduma kippuvat küsimust rahatarkuse kohta

Olen investeerinud 7 aastat ja rahatarkust jaganud u 3 aastat. Selle aja jooksul on välja kujunenud kõige levinumad küsimused rahatarkuse kohta. Siin on 5 esimest.

1. Kas igaüks peaks investeerima?

Ei pea, aga võiks. Minu arvates võiks rahatarkus olla nagu hambapesu – loomulik osa elust. Rahatarkus on laiem mõiste, kui investeerimine. See tähendab minu jaoks seda, kuidas me rahaga toimetame. Investeerimine on raha kasvatamine. Miks mitte panna oma raha kasvama? Seega minu jaoks hõlmab rahatarkus ka investeerimist ja seda võiks teha igaüks.

Investeerida võiks igaüks — Investeerimine on igaühele

2. Kas investeerimine on keeruline?

Investeerimine võib olla keeruline, aga selle saab teha ka väga lihtsaks. Õnneks on lihtsustamine minu supervõime🤣. Et selles veenduda:

- jälgi mind Instagramis,
- loe minu blogi,
- kuula Räägime rahast podcasti: Karin&Marin
- tule osalema kursusel “Rahatarkuse nurgakivid”, mis sobib nii alustajale, kui ka juba esimesed sammud teinud investorile.

3. Kas väikeste summadega on mõtet investeerida?

Kõige levinum küsimus.

Kindlasti on. Väikeseid summasid ei tasu alahinnata. Väikesed summad kasvavad aja jooksul. Kui oled alustanud, siis tekib hasart ja hakkad nägema võimalusi summasid ka suurendada.

Oluline on olla järjepidev ehk investeerida regulaarselt. Mitte nii, et paned 1€ kasvama ja kõik, vaid igakuiselt hakkad investeerima.

Väikeste summade võlu peitub selles, et väikesed summad, väikesed hirmud.

4. Millist II samba fondi valida?

Rusikareegel: vali ükskõik, milline aktsiate indeksfond.

Erandid: hakkad lähiajal pensionile minema (5 aasta jooksul) ehk tahad II samba raha kasutusse võtta. Või sul on väga madal riskitaluvus ehk sa ei saa magada, kui su pensioni väärtus käib palju üles-alla.

rahatarkus lihtsalt ja arusaadavalt — Geniaalsus peitub lihtsuses

5. Mida tähendab pane III sammas “täis”?

Kasuta III samba maagia täiel määral ära ehk pane 15% oma brutotulust (max 6000€ aastas) III sambasse. Sellelt maksab riik sulle järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tulumaksu tagasi.

Kui sa paned veidi rohkem, ei juhtu mitte midagi – trahvi ei saa. Lihtsalt sellelt osalt sa ei saa tulumaksu tagasi.

Kui sa paned vähem – ka ei saa karistada. Vastupidi, oled väga tubli!

Ka pensionist räägin kursusel “Rahatarkuse nurgakivid” pikemalt. Kursust saab igal ajal läbida iseseisvalt endale sobivas tempos (videodele juurdepääs 1 aasta!), 2 x aastas (sügisel ja kevadel) saab liituda ka väikese toetava mentorgrupiga.

Käi jala? Päriselt??

Mul saab investeerimisega alustamisest kevadel 7 aastat. Umbes nii kaua olen rahatarkuse maailmas sees ka olnud, sest mina olen see, kes kohe tegutseb.

Üks esimesi säästunippe, mida soovitatakse on “aga loobu autost”! Auto on ju ainult kulu ja mugavus. See ärritab mind siiani, kuigi õnneks järjest vähem, sest üllatus-üllatus: KÕIK EI ELA (TAL)LINNAS!

Rahatark müüb auto maha?

Mõned meist elavad lausa maal. Jah, ma tean, et see on enda valitud luksus ja olen ka valmis selle eest rohkem maksma. Ja maksangi igal sammul, sest ma elan kõigele lisaks mere taga Hiiumaal.

Ega ei ole ka vale soovitus üle vaadata, kas sul näiteks on nii kallist autot vaja? Kas on vaja 4-rattaveoga nagu minu esimene auto oli, sest ma arvasin, et maal ilma ei saa 🙂 Olin ilmselgelt pikalt linnas elanud. Sellega seoses mulle meenub üks tõestisündinud lugu, et ühelt hiidlaselt tema kursakaaslased küsisid, et kas teil Hiiumaal teid ikka on? Või peabki jeebiga off-roadi tegema.

Linnas mul ei olnud autot, sest mul polnud seda vaja. Elasin 10-aastat Tallinnas ilma autota ja mul ei tekkinud kordagi mõtet, et mul oleks seda vaja. See ei tähenda, et kellelgi pole Tallinnas autot vaja. Sõltub ju täiesti, kus elad, mis liikumised sul on, laste vedamised jne.

Mul polnud vaja, sest töötasin kesklinnas ja poleks tahtnud seal parkimise eest maksta. Sain trolliga ilusti tööle. Sel ajal ei olnud troll muideks tasuta, vaid kui ülikool läbi sai, siis tõusis kulu ühistranspordile oluliselt. Mäletan, et kui mul vähegi raha oli, siis ostsin kvartalikaardi.

Minu esimene auto.

Mina ostsin oma esimese auto Opel Insignia aastal 2014 ehk 34-aastasena. See maksis 20 tuhat ja oli aasta vana. Kuigi ma ei olnud siis veel rahatark, olin ma õnneks kuulnud, et täiesti uut autot ei tasu osta, sest see kaotab salongist välja sõites oma väärtusest 20%.

Mul ei olnud autohindadest õrna aimu ka ja seepärast ma ei osanud kuidagi hinnata, kas on kallis või ok hinnaga auto. Nagu ütlesin oli igal juhul vaja 4-rattaveoga, et ma ikka ilusti tööle jõuaks. Kuigi teed on meil olemas ja off-roadi ma ei armasta, siis lumelükkamisega võivad küll lood veits kehvad olla. Kui ma palgatööl käisin, siis tihti juhtus nii, et hommikul lumesahk tuli alles Kärdla piiril mulle vastu teed puhtaks lükkama. Mina olin juba kohale jõudnud.

Kui mind töölt päevapealt vallandati, siis tekkis vajadus kulusid kokku tõmmata. Olin päeva pealt töötu. Olin selleks ajaks taibanud, et vist ikka pole vaja 4-rattavedu ja asusin odavamat autot otsima. Opeli sain maha müüdud nii, et jäin nulli, aga uue auto sissemakse raha ei olnud.

Kahjuks töölt vallandamine mind rahatarkuse kogumise radadele veel ei viinud ja nii oli lahenduseks, et sissemakse jaoks võtsin pangast väikelaenu ja auto liisingusse suure jääkväärtusega, et igakuine makse oleks võimalikult väike. Uueks autoks sai 2016.aastal aasta vanune Kia Ceed, maksis 13 tuhat. Selle Kiaga rallime siiani ja olen väga rahul.

Miks ma aastavanuseid autosid ostan?

Vanemaid ma ei julge osta. Mina kardan vanu autosid, sest nad kipuvad rohkem ära lagunema. Mulle sobib variant, et ostsin aasta vana auto ja nüüd sõidan sellega nii kaua kuni ta hakkab ära lagunema ehk kui hakkab liiga tihedalt remonti vajama. Kia puhul mulle meeldis see ka, et tal oli 7-aastat garantiid.

Meil tekkis mingi hetk vajadus teise auto järele, sest abikaasa töötas Soomes. Lükkasime teise auto ostmist võimalikult kaua edasi, aga lõpuks ei andnud sellega enam venitada. Otsustavaks sai see, et saime osta minu ema kasutatud auto.

Teadsin, et see on hästi hoitud ja vähe läbi sõitnud. Seepärast julgesin esimest korda osta 5-aastat vana auto. Nii head võimalust ei saanud mööda lasta.

Miks ma Hyndaid müün?

Hyundai on endiselt hästi hoitud ja vähe sõitnud – läbisõit on 73625 ja auto on 7-aastat vana.

Ilus punane on ka.

Meil ei ole lihtsalt enam teist autot vaja, sest abikaasa tuli Soomest koju ära. Müügis on Hyundai, mitte Kia, sest Hyundai on manuaal ja mina eelistan automaatkäigukastiga autot.

Kui pidin üle pika aja manuaaliga sõitma, siis oli tunne nagu sõidaks esimest korda autoga. Kui sulle manuaal meeldib ja otsid väikest (ehk vähese bensiinikuluga) nunnut punast autot, siis siin ta on.

Kokkuvõtteks

Rahatark on aeg-ajalt oma kulud üle vaadata ning mõelda, kas kõik asjad (sh auto) on vajalikud, aga ka rahatargal ei ole keelatud autot omada. Vastupidi, see võib olla väga vajalik ja lausa mõistlik otsus.

Ma ei saaks Mikroinvestori e-poest ostetud tooteid pakiautomaatigi ilma autota. Pakiautomaadid asuvad 10 km kaugusel. Isegi praegu, kui enamus teid on lumevabaks sulanud, on osa meie teest kiilasjää all. Praegu puhub lisaks tormituul ka. Päris mõnus oleks näiteks jalgrattaga pakke viima minna.

Aeg on ka raha.

Ja ühistransport? Kui mul oleks terve päev aega seigelda ja Käinas/Kärdlas passida, siis saaks jah bussiga ka pakke pakiautomaati viia. Väga mõistlik ajakasutus ei tundu.

Nagu ikka, leia endale sobiv variant ja ära jää kinni teiste soovitustesse. See on lihtsalt selle inimese arvamus ja talle sobiv variant. See võib, aga ei pruugi sulle sobida.

Ja see postitus siin on lihtsalt minu arvamus.

Mõtteid vestlusest Eesti ainsa naisaktsiamaakleri Nelli Jansoniga

Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud. Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.

Mul õnnestus temaga tund aega vestelda (vestlust saab kuulata Mikroinvestori YouTube` kanalilt) ning soovin sinuga jagada noppeid meie vestlusest ja oma mõtteid neil teemadel.

Kuidas edukalt investeerida? — Minuga vestles LHV vanemmaakler Nelli Janson

Mis läheb üles, peab ka alla tulema

Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.

aktsiaturud on nagu Ameerika mäed — Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)

Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.

Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.

Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.

Langus on alustajale hea

Kuidas on võimalik, et alustajale on langus hea — Kuidas saab langus hea olla?
https://giphy.com/gifs/

Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.

Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.

Vaata selle kohta ka minu blogipositust liigse enesekindluse kohta.

Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna

Psühholoogiliselt on negatiivsed emotsioonid palju tugevamad kui positiivsed — Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm
https://giphy.com/gifs/

See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.

Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.

Mida selle hirmuga ette võtta?

Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.

Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?

Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.

Riskide maandamine ja hirmudega toimetulek — Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda?
https://giphy.com/gifs/

Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.

Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).

Räägin hirmudest ja nendega toimetulekust ka õppevideos nr 5 (hirmud ja riskid).

Ei tasu taga nutta teenimata raha

Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.

Pole mõtet kahetseda, tehtud vigadest tasub vaid õppida — Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com

Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.

Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.

Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.

Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus.

Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.

Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks

Otsime lihtsaid lahendusi, aga pole ühte kõigile sobivat lahendust — Pole olemas ühte võlurohtu
https://giphy.com/gifs/

Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.

Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.

Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.

See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.

Lepi sellega, et eksid

Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka.

Eksimine on inimlik — Lepi sellega, et me kõik teeme vigu
https://giphy.com/gifs/

Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.

Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).

Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?

Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.

Miks vigadest ei räägita?

Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.

Jääb mulje justkui oleksid ainus, kes vigu teeb — Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada?
https://giphy.com/gifs/

Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.

Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.

P.S Kuula meie vestlusest, mille kohta ma ütlesin, et mina olen see ainus loll!

Ja lõpetuseks Nelli lause: Tagantjärgi tarkus on täpisteadus!

Need on ainult mõned mõtted vestlusest Nelli Jansoniga. Soovitan kindlasti kogu vestlust kuulata ja ka korduvalt!

Mõnusat kuulamist ja edukaid investeeringuid!